Kuna nädalavahetus möödub "kand ja pastel" töötähe all siis tuleb reisikokkuvõte alles esimesel vabal hetkel, ehk alles nüüd :)

Eilsest päevast siis.
Kuna jamasin poole ööni siia piltide laadimisega (wifi otsustas uka-uka-mina-prii mängu mängida) siis hommik tuli eriti kiiresti. Kuid, targad pedagoogid nagu me oleme, pakkisime oma asjad juba eelmisel õhtul ära. Niiet homikul oli vaid riidepanemise vaev.

Kõht hommikusöögist täis (niipalju kui morss ja viil saia seda teha suudavad), läksime kooli, et pidada maha üks toiduvalmistusvõistlus. Nimelt oli teemaks Täidetud munad ;) Ja miskitmoodi sattusin mina ka kohtunikulaua taha. Mmmm, täidetud muna võib olla minu jaoks võlusõna. Paaril korral oligi, kuid Karli omasid ikka üle ei löönud. Mul on väga proffessionaalse maitsepaletiga naabrimees ;)

Munad maitstud, polnudki muud kui kiire koosolek kokkuvõtete ja heade soovidega. Ning kell 11.20 startisime koos Türgi hãrradega Zagrebi poole. Taaskord sai kolmsada kilomeetrit läbitud kolme tunniga. Meie autojuht oli endiselt tasemel.

Ja siis hakkas muretsemine. Kas saame õigele lennule, kas kohver on liiga raske, kas maiustused võivad käsipagasis olla, kas Frankfurdis on piisavalt aega, kas hakkab paha, kas kohver jõutakse ümber laadida, kas kohvri sisu jääb terveks?????

Jah, ei, jah, jah, ei, jah, jah :D

Kõik läks väga hästi.

Mul on hea meel, et meie koolile selline projekt on osaks saanud, mul on hea meel, et ma siiski läksin sellele projektikohtumisele ja mul on eriti üliheameel, et Katrin minuga kaasa tuli. Südamest aitäh sulle. ;) sinuga oli väga väga tore.

Nüüd ootab kooliaasta lõpetamine ja pabermajandus ning siis peaks kõik olema valmis selleks, et järgmine projektikohtumine toimuks ei kusagil mujal kui meie väikeses Hummuli koolis. :)
Nagu minu Horvaatia kolleeg ette pani siis peale igat nädalast kohtumist võiks korraldajale olla nädalane pukus. Peaks vist kellelegi kuhugi soovi avaldama :)

Järgmise korrani sõbrad ;)