Posts

Showing posts from April, 2016
Image
Antalya pimedas ja õhust Olin teretulnud :) Alanya Alanya Alanya Koordinaatorid Alanya kitsed Üks možee (ma ei tea kuidas seda kirjuratakse) Hotell, üks tuhandetest Külalised Hea ja parem ja kohati ka kehvem Palmi all, mitte päris puhkamas Söber Maasikad ja Türgi kohvi
Heiheiadiheihei. Tänane postitus ei tule ehk nii pikk kui varasemad. Seda sellepärast, et pole enam suurt midagi rääkida. Uni oli öösel hea. Kuigi üle kõige igatseme ikka oma voodit. Ja oma patja ja oma tekki jne. Kõike oma. Tänane hommik algas pilviselt. Küll oli ikka hea, et eile päikesetõusu ära nägime, täna poleks mitte muhvigi paistnud. Ma tahaksin vahepeal ikka taaskord kirjavigade pärast vabandada. Tahvliga pole üldse see trüükkimine nii lihtne. Ja väsinud silm kohe kuidagi ei seleta kas läks nüüd õigesti, või läks nüüd valesti. Palun andeks. Tänane programm oli hoopis midagi muud kui esialgu plaanutud, õnneks või kahjuks, ei tea. Hommikul kooli, viimased ettekanded ja esitlused ja vaidlemised ja ametliku poole sai kokku tõmmata. Tore sünnipäevatort ja laul Eliisele (järgmisel päeval, et ikka rohkem üllatust oleks, ja siin nii või naa kõik venib, ka sünnipäevad) ja siis bussi ja linnatsentrumisse minek. Anti pauk ja neli tundi shoppamist võis alata. No millega sa shopp
Image
Antalya, vaade paadisõidult Võõrustaja, Toros kool, päris vähe korruseid :) Kosk  ... Duden Üks hommik oli eriti hea toateenindus Päikesetõus Antalya rannas Alanya lossis
Hommik hakkas täna väga imeliselt. Äratus viis minutit enne kuut. Küsite miks? Sellepärast, et oli ju vaja minna päikesetõusu vaatama. Tipatapa üle tee ja natuke ootamist ning sealt see päikeseketas välja vupsaski :) Väga kaunis oli. Liskas said ka jalad Vahemerre kastetud :) vesi ma pakun oli kuskil 18 kraadi niiet kui oleks suurem isu olnud, siis oleks ka korraks üleni sisse roninud. Isu ei olnud. Aga tehtud sai ja ei kahetse. Seejärel hommikusöök ja riidesse ning oh seda ilmaimet, buss oli 5 minutit enne õiget aega kohal. Sõit Alanyasse võis alata. Sõit kestis ikka üle kahe tunni ja silmakenegi kiskus vahepeal looja, kuid mida lähemale jõudsime, seda ärksamaks muutusime. Ja imestasime, et missuguseid hotelliüllitisi küll ära ei tehta. Üks ilusam kui teine. Ja nõnda üle saja kilomeetri, hotell hotellis kinni. Kõigepealt oli väike peatus sõsarkoolis. Erakool, aastamaks 5000 euri ja ruumi tuhande ühesajale. Kohalik direktor pakkus küpsist ja Türgi teed ja andis ka väikse kingitu
Te ei usu seda, aga täna lõppes programm vaid 15 minutit plaanitust hiljem. Jaa, meie ka ei usu aga nii oli. See aga viis selleni, et lõpuks saime hinnas oleva hotelli spaa ära proovida. Nojahh. Aurusaun, super, minu lemmik, kus iganes see ka asuks. Bassein, nojah, meeter korda meeter, paksult lapsi täis. No tegelt oli suts suurem aga sulps sisse ja sulps välja sest basseini ääres istus üks morsa mõõtu tume härra kelle pilgu all oli tunne, et seljas on vaid selgroog. Aili tahtis ka Hamam'i proovida, kui loobus. Hamam on Türgi nn vann kus sa viskad pikali ja kohalikud mehed (üliharva naised) tulevad ja su puhtaks küürivad. Nõu tänkju, 50 euri pesu eest mida oma mees kodus tasuta teeb ei ahvatlenud kuidagi. Meil kodus on ikka paremad mõnulemise kohad. Aga algusesse. Päev algas taaskordse hilinemisega. Süü aeti ikka ummikute kaela. Kooli jõudsime kunstiõpetuse tunniks, väga huvitava vesitehnikaga tegime pilte - veelaadne paksem vedelik kaussi, spets värvi tilgad sisse, vardag
Image
Tere hommikust. Kuna Ailil on ka nüüd pea värskeid mõtteid täis siis proovime koos hommikusöögilauas eilsele postitusele lisa anda. Alustame sellest, et oleme püüdnud ilusti arsti korraldusi täita (Aili tütar Elina on arst) - rohkelt vett tarbida ja ainult vett, mitte soola ja magusat süüa ja kogu söök peaks pihku mahtuma. Täitsa tublid olime eile selle koha pealt, no peaaegu ;) Ja kuna üleeile üritati meid lõhki sööta siis eile ilmselt tasakaaluks püüti meid näljutada, natuke juba menüüd sai mainitud aga nii oli jah. Ei kurda, nälga päris ei jäänud. Mis siis veel. Eliise on endiselt väga rahul ja ilmselt ootab oma homset suurt viieteistkümnendat sünnipäeva. Igaüks ikka ei võta seda teises Euroopa otsas vastu, niiet kindlasti saab tal väga eriline päev olema. Söögilaus mainitakse ema nimetust palju (Aili on telekat vaadanud :) teadangi mida). Sultan Sukemaniga (või noh, tema pildiga) saime selfit teha. Tänavatel õitsevad lilled milledest paljudele ei oskagi nime anda, puud,
Tere õhtust. Tagasi taas. Tänane päev lõppes kell üheksa. Ikka õhtul, õhtul. Pidi lõppema seitse aga no mis see paar tundi siia sinna ära ei ole eksju. Meeee oleme lõunas, meeeil on aega küll. Aga ma vannun kui tänu neile hilinemistele jäävad meil tasuta õhtusöögid ja hinna sees olevad spaad ja saunad proovimata. Vannun, kohe maapõhja vannun need türklased. Aga enne kui vandumiseks läheb, siis tänasest päevast ka. Algas see koolis, taaskord pooletunnise hilinemisega, kuid algas. Töötoaga. Lapsed tegid katseid. Äädika ja küpsetuspulbri ja seebi ja värvainetega ja millegi muuga ka. Ma pole keemik, ma ei tea millega. Aga lõpuks olid lauad värvilisi vulkaane täis, see oli vinge, nalja sai. Peale katsetusi kerge kohvi (ja uskuge mind kui ma ütlen, et Türgi kohvi on kõike muud kui kerge) ja siis pärast väikest jalutuskäiku ootas meid Euroopa suurim tunnel akvaarium. Mul pole muud öelda kui, et Helsingi SeaLife on selle kõrval kulles. Lihtsalt nii vinge oli. Akvaariumeid kümneid ja s
Image
Jah, ma tean - VIGU NAGU SIGU! :) Siin blogis ma mõtlen, kirjavigu mõtlen. Anname andeks eksju. Luban, neid tuleb veel ;) Kuid tahvliga kipub neid rohkem esineda, päriselus kirjutan ikka õigesti ;) vahel, mõnikord, kui õnneks läheb. Lennukisöök, saiake ja üleval vasakus nurgas olev gemüse olid üle prahi ;) Kolm musketäri Antalya :)
Osbaniibu, osmaniibu! Või mis iganes moodi seda kuuevarbaliste tähelepanu kirjutatakse. Igatahes on projekti "Teaduslabor köögis" eelviimane kohtumisreis alanud. Hetkel kirjutan seda postitust Istambuli lennujaamas. Aega on veel 2 tundi niiet targem on midagi tarka teha. Kuna internet siin nõuab mingisuguseid kahtlasi salasõnasid siis postitada veel ei saa, kuid selleks ajaks kui mõned silmad seda siin loevad on järelikult internetimaailmaga ühendus loodud. Alustame algusest. Kolm musketäri, koosseisus Triinu ja Aili ja Anete-Eliise alustasid oma sõitu Laadi bussipeatusest kell 11 pühapäeva hommikul. Käis esimene väike pauk (ei, mitte avarii) ja vähemolulisematel põhjustel sai meie ratsuks Aili Kia-masin. Paak pilgeni ning sõit võis alata. Aili pani isegi kuskil Läti kandis prillid päge, et paremini sõita näeks ;) ja nägime. Mairo gepsi asemel ajas asja roosa Samsung mis Riiga sisse sõites muidugi loobus teed näitamast. Otseloomulikult just siis kui kõige rohkem vaja.