Posts

Showing posts from November, 2014
Image
Selfi :) Midagi ilusat võib ka leida kui otsida
Tere reede õhtust. Patune nagu ma olen, sain aega ja jaksu viimast postitust kirjutada alles nüüd. Kes sõber, see annab andeks :) Lähme tagasi kolmapäevasesse päeva. Varane äratus. Kohver pakkida ja siis viimast korda Harlausse. Terve hommikupoolik oli planeeritud järgmiste kohtumiste planeerimiseks, veidi vaidlusi, rohkem nõusolekuid ja nii need plaanid paika said. Samuti sa valitud projektilogo. Võitjaks osutus Sloveenia, õige otsus, ka meil olid head variandid kuid võidutöö oli ideaalne. :) Pärast heade soovide jagamist, kingituste vahetamist, erinevate riikide maiustuste degusteerimist, siirdusime hüvastijätupeole. Õpilased, kes hommikul taas tunde vaatasid said ka võimaluse peoga ühineda. Pidu ise toimus ühes kohalikus pika ajalooga hoones mis oli üks kenamaid kohti mida antud riigis visiteerisin. Ilus, puhas, uhke sisutusega, no superluks ma räägin. Selline vana perekonnamõis mis tegutses hotellina - selles oleks hea meelega ööbinud kui veidi kopsakam rahakott oleks kaasas oln
Image
Degusteerimas, nagu näete on lapsel kõik alles :)  Üks õnnelik sugar-girl Pakendamine mulle meeldib ;) Ainult natuke veini, 14 m maa all
Õhtust. Tänane päev taas läbi tehtud ja krõbe külm ukse taga. Kaasavõetud müts ikka kulus ära. Mis siis täna toimus. Liiklusesse lisandusid kanad ja haned kuid mitte nii märkimisväärsel viisil kui neljajalgsed pudulojused, seega kauem ma neil ei peatu. Nagu juba eile mainisin siis ootas meie külastust üks Rumeenia suurimaid veinitehaseid - Cotnari. Suur oli minu üllatus kui bussist väljudes ootasid õpetajaid kõik nende rõõmujoovastuses õpilased. Kohalikud olid läbirääkimistega vaeva näinud ja kamp alaealisi lubati kaasa võtta. Oh seda rõõmu :) Kuid see tehas ise, see oli vägev. Näidati meile kuhu viinamarjad lähevad, kus pressitakse, kus on mahutid, kus pannakse pudelisse jne. Ringkäik võttis ikka päris kaua aega aga igav polnud kordagi. Väga väga huvitav oli. Eriti elevile läksid õpilased siis kui suures uhkes saalis degusteerimise laua taha istuti. Ja nüüd teen ametliku avalduse. Jah, lubasin ka Krislinil veini maitsta, viiest erinevast klaasist, igast hambaaugu jagu. Jumal tä
Tere õhtust head sõbrad. Kuidas ilm on? Meil siin sadas lund hommikul kui pea uksest välja sai pistetud. Kuid kauaks seda mõnu ei olnud, lumi asendus kiirelt vihmaga. Aga see selleks. Meie päevast siis. Hotellist lahkusid õpetajad kell üheksa. See hommikune sõit oli päris hea. Ja ma ei pea silmas sõitu ennast. Rumeenlased on endiselt hullud ja erldusjooni ei tunnista. Ma ei saa aru, mis valu on neil keset joont sõita, ruumi ju on. Ei julge kohalikelt ka küsida, pärast peavad napakaks. Aga tagasi selle sõidu juurde. Oh issanda loomaaed küll. Sõna otseses mõttes. Vaatan siis mina aknast kenasti välja ja näen - ehitusplats. Selline nagu ikka, algusjärgus, vundament valatud ja mingid orad turritavad välja. Ja nende orade vahel askeldavad lambad. Ja ei, ma ei pea silmas veidi kergema mõtlemisega töömehi vaid päris ehtsaid LAMBAID. Ei tea mina mida nad sealt leida lootsid aga no oli küll koomiline vaadata. Neid lambaid paistis täna päris mitmel pool, mitte ainult ehitusplatsidel. No j
Image
Sellise paneks küll elutoa nurka. Kõrvitsate näitus Sügislillede näitus Kapsad, kapsad, kapsad :)
Noniii, tere jälle. Lubasin tubli blogija olla ja seda ma ka hetkel olen. Mis siis täna toimus. Uskumatu oli see, et hommikul läks uni ära enne äratuskella ja peavalu ei olnudki :) vist jäin ikka ellu. Pärast hommikusööki siis kogunesid õpetajad hotelli fuajees, et minna lastega kohtuma. Täna oli noorsugu see kes bussiistmeid nühkis ja Harlaust Iasisse tuli. Küll oli hea teadmine, et tänane päev piirdub vaid trammiga. Aga see selleks. Saime siis õpetajatega kokku ja kõik kukkusid vadistama, et kas sa tundsind ja kuidas sul oli jne. Ma siis küsisin, et mida. Ja kujutate ette, maavärin oli eile õhtul olnud. Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda, teistel tahtsid tubades telekad riiulilt alla kukkuda ja mina ei tundnud MITTE MI-DA-GI. Ma ei suuda seda siiamaani uskuda, mismoodi sain ma MAAVÄRINA maha magada. Ja seda enam, et ma EI maganud. Ainus seletus mille ma välja mõtlesin, et olin oma blogimisega pehme madratsi peal nii ametis, et ei pannud lihtsalt tähele. Aga no ikkagi, selleks olen v
Image
Krislini suhkrukommid - no tõsiselt maitsvad :) Krislin ja tema võõrustaja Madalina.
Alustame seda bogi siis ühe pisikese projektireisiga. Kes siis veel ei tea, mina koos oma tubli õpilase Krisliniga võtsin ette reisi Rumeeniasse. Ohh ja kui ma ütlen pisike reis, mõtle ma kõike muud vastupidist. Neljapäev (20.11) olime ilusti koolis ära - kes õppimas, kes õpetamas. Õhtul koju ja seal paar tundi ärkvel und. Pool üks öösel sai peale võetud autojuht kes mind Hummulisse viis. Suured tänud talle, et külma närvi ei kaotanud - just seekord kui kõik dokumendid (juhil) koju jäid pidi pimedas Soorus patrull kontrolli tegema. Aga see selleks, probleeme ei tekkinud. Pool üks võttis meid meie suurepärane (selle igas heas mõttes) "lennujaamatakso" peale ja Riiga sõit võis alata. Mairo, ma võin öelda, et see ei jää viimaseks korraks :) keegi peab vastu ka tulema :) loodetavasti ilma selle aasta esimese korraliku lumesajuta ja teega mille peal EI anna uisutada ;). Neli viisteist olime Riia lennujaamas ja asusime ootama lendu Frankfurti mis pidi minema 6.35. Läks ka, aga pea