Friday, 4 December 2015


Speedway plakat, tegelikult ei aja neid pullid taga vaid teised sõitjad, päriselt!


Wroclawi vanalinn, mida rikkam olid, seda paksema maja ehitasid :)


Converentsi lektor


Speedway ringrada


Üks ilus Wroclawi kirik seest, sinna me need Rumeenlased ära kaotasime/maha unustasime (ei mäleta kas rääkisin sellest, kui ei siis teadke, et leidsime nad ikka lõpuks üles ka :))


Käes on Poola kohtumise viimased hetked. Või noh, kohtumine juba nagu ongi läbi ja mina isiklikult hakkan kolme tunni pärast kodu poole liikuma. Autoga Poznani ja sealt edasi kirdesse :)

Küll oli uni hommikul magus. No nii väga oleks tahtnud lõunani põõnata. Aga vot ei saanud. Enne kaheksat kooli ees ja tiptip kohalikke legende vaatama.

Siin Lesznos nimelt on üks spordiala mis iga üritusega tõmbab kohe pool linna tühjaks. See on Speedway. Tegemist on siis mootorratastega millel pole pidureid ja mis sõidavad mööda ringi ja kogu aeg vasakule. Leszno meeskond on juba mingi 15 aastat Poola meister. Ja täna oli harukordne võimalus meil kohtuda sõitjatega ja näha rattaid ja kuulata juttu.

Poisid nagu ponksud reas rääkisid kuidas nende eluke läheb ja mis nad teevad, väga huvitav oli, kahju ainult et näidissõitu meile ei tehtud. Aga tunde sai vist kätte küll. Kohalikud jumalused olid huvist meelitatud ja meie neist.

Koolis jätkus päeva algus ettekandega köögi apteegist ja sain teada kuidas ilma Rennieta oma kõrvetisi vaos hoia, eks proovin järgi :)

Seejärel paar laste uurimusettekannet ja läbi nagu saigi. Selleks hetkes oli kaks riiki juba minema tõmmanud ja ka mul oli aeg mõelda, et mis kus millal.

Kõigepealt aga kerge uinak, seejärel poodi ;) härrale sai ka lõpuks midagi leitud. Õnneks või kahjuks olid zlotid otsas ja automaati ei viitsinud otsida, seega säãstsin mingi 25 euri. Vast ei jää hinge peale -oli paar sellist asja mida peaaegi nagu oleks olnud vaja osta :D

*Mille pagana pärast on oma mehele kõige raskem mingit kinki või asja osta, aru ma ei saa. *

Väike jäätis ja kook ja hüvastijätt võõrustajaga ning siin ma olen, mõtlen kas veel suikuda või mitte. Eks näis. Asjad pakitud ja igatsus oma voodi järele hinges.
Järgmine sõit on aprilli alguses Türki - kõige parems meelega läheks rongiga, ehk ehitavad miskit seniks valmis :D

13 tundi bussis, ma juba "niiiiiii" ootan seda :S

Annan pühapäeval teada kas jõudsin koju, seniks varuge joogivett ja küünlaid, teil seal pidi vist tormama hakkama, ma katsun selle meie päikese ja tuulevaikuse kaasa võtta ;)

Selle peegli võtan koju kaasa


Üks vahva päkapikk


Veel üks vahva päkspikk

Thursday, 3 December 2015

Kuna wifi on selline asi mis vahepealt tõmbab jalad kõhu alt välja ja pistab jooksu, siis pole midagi teha, blogi hilineb.

Kuid neljapäev. Terve päev Wroclawis. Osad väidavad, et veidi Krakovi sarnane, teised jälle, et Krakov on veidi Wroclavi sarnane. Mine sa tea, minul võrdlusmoment puudub.

Itatahes, väga ilus linn, eriti vanalinnn, aga sellest veits hiljem.

Start kell 8 ja peale pooleteisetunnist sõitu, parkisime sealse humanitaariumi ees. Kui nüüd mõtlete mis see humanitaarium on siis mul oli sama küsimus. Selgus, et see üritas miskit meie Ahhaa moodi olla.
Heh, nalja kah, ei tulnud välja, mingi 90% jäi puudu. Paar silmamoonduspilti, veidike veega mängimist ja viltune tuba ning oligi põhimõtteliselt kõik. Minule piisas 15nest minutist ja juba ma välja tahtsingi. Aga noh, tore üritus sellegi poolest :)

See tehtud siirdusime linnasüdamese kus algas jalgsimatk. Ajalooõpetaja tõlgiga ees ning kõik mis ette jäi sai läbi võetud.

Eskmesena aga jäi ette üks päkapikk. Selline 20-30com kõrge, metallist tore skulptuur. See eksemplar pühkis hetkel pisikest korstnat. Tema kübara silitaminine pidi õnne tooma, seega saab näha kas miljon tuleb ;)

Saime teada, et selliseid pisikesi päkapikke on linna peal kuskil 300 ringis, kesklinnas rohkem kui mujal. Ja need on paigutatud igal aastal juhuslikult - osasid neid saab liigutada, osad on pidevalt sama koha peal.

Ja miks nad üldse seal on, on sellepärast, et kunagi ammu oli kuskil Poolas mingi protest või ülestõus või meeleavaldus või midagi sellist kus mingi asi rahvale ei meeldinud ja nii nad siis tõmbasid päkapikumütsid pähe ja protestisid. Kuskilt sealt see kujude mõte tuli, ja need päkapikud teevad kõik eri asju ja tõesti, vãga ilusad skulptuurud on, mina nägin umbes kümmet :)

Edasi käisime ühes kirikus ja ülikoolis ja mingis muuseumis ja patseetisime niisama ringi.

Seejärel lõuna, pelmeenid :) wuhuuu
Minul hakkliha, punaste ubade ja juustu täidisega ning ahjus küpsetatud-nägid välja nagu pirukad. Kolm neid oli, mulle kahest piisas, mingi väike salatisortiment ka kõrvale ja kõht sai täis.

Siis aga algas kõige parem osa, SHOPPAMINE :D

Vanalinna südames oli korralik jõuluturg, ja eesmärk kõigist vahetatud zlottidest lahti saada õnnestus :) oleks ma olnud autoga oleks kindlasti veel asju omandanud.

Hinge peale jäid klaasist jõuluehted, sellised nagu ikka vanasti olid, ilusad ja igas suuruses. Aga hirm need bussisõidu ajal lömastada kaalus riski üle. Ehk teine kord ;)

Pimedaks minnes aga pandi kõik jõulutuled ja kuusk põlema (ei, mitte tikkudega) ja kohe selline hell tunne tuli peale. Et võtaks kellelgi käest kinni ja jalutaks nende tulede all ja ahmiks seda kõike endassse. Mmmmmmm.

Aga see üks kelle kätt oleks vaja olnud oli mingi paari tuhande km kaugusel niiet jäi ära.

Enne kodu poole sättimist aga läksime pulgakomme tegema, noh, kaks sekundit riba keeramist ringiks ja sellega asi piirdus, kuid protsessi näha oli huvitav ja kõik see mõnus lõhn seal piiiiiisikeses  poekeses on siiani ninas, tänu tatitropile seda eriti ei tunne küll aga mul on hea kujutlusvõime. ;)

Oma pulgakommid (ja kõik muu hea ning parem mis ostmist vajas) kotis ning pisukese ootamise järel (noh nii kolmveerand tundi -raisk ma ütlen) tuli buss ning sõit tagasi Lesznosse sai alata. Kohale jõudsime ilusti kell 8 ning kuna netti polnud kuskilt võtta võtsin hoopis oma teki ja padja ja läksin koos kallimaga nende jõulutulede alla jalutama (kel pikad juhtmed, siis läksin ma-ga-ma) :)

Uute uudisteni sõbrad :)

Wednesday, 2 December 2015

Teate, tegelikult on siin päris ilus.
Täna sai ilma uue nurga alt näha ja tuleb välja, et maitsemeelt kohalikel ehitajatel on. Mu Arhitektile siin meeldiks, isegi korterelamud on väga vingelt projekteeritud.

Peaks kuhugi ettepaneku tegema, äkki saaks meie majale ka rõdud teha, kahest piisaks, üks Eliisile, teine mulle ;)

Aga see selleks. Täna sai veidi esinetud. Üksi, Leszno ülikooli aulas, 300 inimese ees, linnapea ja riigi professorid sealhulgas. Ja nalja tegin ka ning nii uskumatu kui see ka ei kõla, inimesed isegi naersid. Ausõna, seekord ma ei valeta. :)

Iga riik andis ülevaate oma riigi tervislikest toitumisharjumustest ning ülekaalu protsentidest. 8 minutit rambivalgust. Ülejäänud 5 tundi ja 52 minutit nii huvitavad ei olnud. Arusaadav ka, keegi teine nalja ei teinud. Aaaa, valetan, üks poiss küll pidevalt üritas aga tal ei tulnud välja -keegi ei naernud.

Ühesõnaga oli konverentsipäev kus sai palju tarka juttu kuulatud erinevatest toiduainetest ja tervislikest eluviisidest.

Mahlakasena tilkuva nina ja tungiva soovi, kodus teki all olla, tõttu see jutt aga paraku nii tark ei tundunud. Regulaarselt kõlavad Atsihhid ei lasknud aga õnneks magama jääda ning konverentsist vabanedes tuli isegi eluvaim sisse.

Oli see nüüd nohust või puhtast inteligentsist aga minu kaks suurepãrast hetkeideed tundusid kõigile kuldaväärt ja nii said õpsid koosolekul paika kuidas teha maitsete bookletti ja teadusõpikut.

Kes veel ei tea, siis see projekt pole mingi tilulilutrillallatrullallaa. Kohtumiste vahepeal tuleb ikka räigelt tööd teha. Järgneva 5-6 kuuga peab valmima ettekanne rahvustoitudest, volidikute süsteem erinevatest maitsetest, teaduslik ajakiri uurimuste ja artiklitega ning korralik teadusõpik mis on vaja seitsmesse keelde tõlkida. Tööd veel jagub.

Muud tänasesse päeva ei mahtunud. Lapsed pidid õhtul veel mingisugust filmiprogrammi minema vaatama, õpsid viilisid sellest.
Vaba aeg sai sisustatud poes :) kommikvoot on täis, eeldatav suveniiridekvoot täitub loodetavasti homme ;) ees ootab Wroclaw ja sealne suurim jõululaat :D tunne on nagu kolmeaastasel, põnev ;)

Palju päkapikke teile :)


Boss Ramona


Punapeedipuljong pelmeeniga


Ilus maja


Ülikool



Vot on vinge bioloogia klassiruum, päris elus madu ja tarantel ja mingi sisalik :)

Tuesday, 1 December 2015

Heihei idaeurooplased.

Eile sai nii suure hooga kirjutatud, et täna ei tule esimese raksuga kohe pähegi mida rääkida.
Ja kui pole millesti rääkida???? Siis räägime ilmast :D

Tuuline, mütsi ja kapuutsita võib nohu saada. Minu puhul polnud neist kummastki kasu.
Kraadid on plussis, nii kuue ringis, lund veel ei haista. Terve päeva, või noh pool sellest, tassisin vihmavarju kaasas, seega seda vaja ei läinud.

Eluolu on siin täitsa armas, võrdluseks ehk midagi Pärnu sarnast. Ilusad kenad majad, nii suuremad kui väiksemad kuid leidub ka "seinamaalinguid" ja tänavatel juhuslikku koeras...ta (kõigi eelduste kohaselt).

Aastaaeg on morn, jõulutulesid veel ei põle eriti, mine sa tea, ehk hoiavad kokku. Aga muidu täitsa meeldiv keskkond, ei kahetse tulekut. Osad poolakad sõidavad küll suht keset tänavaid kuid Rumeenia mõõtu liiklust veel välja ei anna.

Kuid tänase päeva juurde. Need poolakad ei küta mitte ainult ronge vaid ka hotellitube. Kruttisin mis ma neid radikaid kruttisin, külmemaks ei lähe. Rõdu ust (jah mul on rõdu) ööseks lahti jätta ei julge, kolmas korrus küll kui mine sa neid päkapikke tea kust sisse võivad ronida. Ainus mis mõjus ja magada lasi oli tekk voodi kõrval maas. Täna katsetame maga-ainult-tekikotiga meetodit.

Kraanikausi kraanist tuleb endiselt vaid kuuma vett ja duššisegistit hoia käes kuidas tahad, lõpuks oled ikka ülepeakaela läbimärg (seda siis hommikul riietega pead pestes), aga muidu päris kobe peatuskoht, kaks tärni ja rohkem ei nõuagi, päevase hilinemisega sai lõpuks ka vetsupaber ära nähtud :)

Aga täna siis. Kool on hotellist max 10 min tee kaugusel kuid me oleme nii bossid, et autod ahtri all. Poole kaheksaks koolimajja ja siis jalutama. Meid ootas linnasüda ja giiditädi. Uskumatul kombel 25 minutit ei veninudki tunniks ja isegi Türklased ei kadunud tee peal ära. Jõudsime õigeks ajaks raekoja platsi ja nii kui päike piiluma hakkas haakisime ennast giiditädile sappa. Kõige parema mulje jättis esimene stopp ühes kirikus, väga uhke ja alandlikuks tegev sisekujundus. Väga väikese inimese tunne tekkis.

Siis teise kirikusse, ühte endisesse sünagoogi, mingit sorti kuningate ja kuningannade muuseumisse, suure tamme juurde ja lõpuks linnapeaga kohtuma. Se muidui ajas ajad sassi ja jäi hijaks. Kuid kui kohale jõudis oskas ennast hästi välja vabandada :)

Seejärel sai ka linna ainus suveniiripood üles leitud -see piirdus vaid riiulitäie valikuga. Ehk näkkab neljapäeval Wroclawis.

Suveniiridest olulusem oli leida apteek.
Ei tasu ikka mõelda, et oh täna jahe ilm panen paksemad sokid. Tutkit Vasja, tahad teisi sokke, saad villid talla alla pealekaubaks.

Algas jaht villiplaastrile Compeed. Ja saigi leitud esimene apteek. Saba, 8 inimest, keskmine vanus 100 ja peale. Enamusel näpus valged paberilehed ja nii ma siis seal oma 20 minutit ootasin ja ikkagi ei jõudnud letini. Aeg sai täis ja tuli minna ilma. Viimane pilk kassa kõrval laiuvale ideaalsele Compeedvilliplaastrivalikule ja nii ma neid vanureid maapõhja needes kokkusaamiskohta sprintisin. Miks peavad nemad just siis minema kilodega rohte ostma kui minul oma eluliselt tähtsat plaastrikest on vaja. Seejuures töötas vaid üks kassa ja tõesõna, iga ãtt kes letist eemaldus võttis kaasa pool tavalise kilekotitäit medikamente.
Odavam on vist ära surra :))

Aga aitab morbiidsetest teemadest, teel tagasi kooli näkkas alles neljandas apteegis.

Koolis saime jälgida lastele valmistatud töötubasid. Esimeses mõõdeti soola kadu kartulikeedu vees (või midagi sellist, no ei ole keemik nohh) ja teises valmistati puudritnäokrjeemi. Rohken näokreemi ja mitte ühtegi puudrit. Mina käisin vahepeal oma näkatud saaki realiseerimas.

Tagasitulles toimus koosolek mida ilmselget oli liiga vähe, aga me jätkame homme. Nimelt pressis resto aeg peale. Tagasi südalinna (ikka autodega kuidas muidu) ja jäime siis põnevusega ootama mida head pakutakse. Kool tegi välja.

Esimene käik -lurr. Tuli välja, et ette toodi kausitäis punapeedipuljongit nelja minipelmeeniga. Kõlbas küll kui paar lonksu võtta.

Teine käik. Mingid pelmeenilaadsused, liha, porgand ja miskit juustu moodi jullad. Neid juustujullasid sööks veel. Liha asemel tellisin mina lõhe, see oli õige valik.
Magustoiduks oli kuum vaarikamoos mingi puru ja kreemiga. Puru ja kreemi osa oli hea, moos kiskus pika peale kurgu valusaks.

Lootsin, et kaks pitsi sidruni Krupnikut aitavad nohu vastu kuid eksisin, need tõmbasid torustiku ikka nii kinni, et õhk käib vaid hammastest mööda, kiitke veel viina, missest, et päris hea oli ;)

Pidu pikale ei veninud ja polegi muud kui homseni. Närv on sees, tuleb esinema hakata :) vast lavahirmu ei sure, linnapea ees oleks päris piinlik.

Olge mõnusad ja elagu Skype :D