Tere õhtust head sõbrad.
Kuidas ilm on? Meil siin sadas lund hommikul kui pea uksest välja sai pistetud. Kuid kauaks seda mõnu ei olnud, lumi asendus kiirelt vihmaga.
Aga see selleks. Meie päevast siis. Hotellist lahkusid õpetajad kell üheksa. See hommikune sõit oli päris hea. Ja ma ei pea silmas sõitu ennast. Rumeenlased on endiselt hullud ja erldusjooni ei tunnista. Ma ei saa aru, mis valu on neil keset joont sõita, ruumi ju on. Ei julge kohalikelt ka küsida, pärast peavad napakaks.
Aga tagasi selle sõidu juurde. Oh issanda loomaaed küll. Sõna otseses mõttes. Vaatan siis mina aknast kenasti välja ja näen - ehitusplats. Selline nagu ikka, algusjärgus, vundament valatud ja mingid orad turritavad välja. Ja nende orade vahel askeldavad lambad. Ja ei, ma ei pea silmas veidi kergema mõtlemisega töömehi vaid päris ehtsaid LAMBAID. Ei tea mina mida nad sealt leida lootsid aga no oli küll koomiline vaadata. Neid lambaid paistis täna päris mitmel pool, mitte ainult ehitusplatsidel.
No ja piirduks siis asi nende lammastega. Järsku buss pidurdas, ja mis viga ? Neli kodukitse paneb jooksuga üle tee, nuiaga karjus taga.
Saame siis veidi edasi ja kerge ummik - põhjus, kaks lehma on sõiduraja hõivanud ja ei tea ise ka kuhu minna. Nagu arvata võite oli mul juba päris lõbus meel. :)
Ja et tuju ikka päris lakke jõuaks, jõudsime ühte pisikesse linnakesse mis tee peale jääb. Ja seal, nende varem mainitud hobuvankrite tõsine "kokkutulek". Ütleme, et kilomeetri sees oli neid vähemalt kakskümmend. Kes sõidab ees ja takistab meie minekut, kes tuleb vastu ja hoiab tervet rodu masinaid enda taga. Oi jeesus küll.
Ja et asi korraliku punkti saaks. Kuulake nüüd, korraliku traaviga tuleb üks setukas oma nn vankriga vastu ja helkurvestiga hambutu ning käsivehkiv rumeenlane galopeerib taga. Vist jäi käsipidur peale panemata :D
Issand, kui raske oli mitte üle bussi naerma pursata. Vot see on elu sõbrad. Ehe ja ehtne.
Ohhh, jõudsime siis mõnusalt Iasisse ja kohe linnapeaga kohtuma. Pakuti külma kohvi, vett ja mingit kahtlast kommi. Isegi vapp linnaisa taga seina peal oli viltu. (Jah ma tean ma olen Monk) Lähme edasi.
Pärast kerget riigikiitmist kus uhkusega räägiti, et keskmine rumeenlane teenib koguni 300 euri kätte, läksime direktori saatel kooli. Seal oli kerge ringkäik tähtsamates klassides. See oli lahe. Inglise keele klassi pisikesed hakkasid meie ruumi astudes nukuteatrit tegema ja lõpp päädis sellega, et meie kõigi sime all korraldati päris korralikud keemilised ja füüsikalised katsed.
*Vahepalaks pean mainima - K......DI KOERAD. Juba kümme minutit õiendavad siin mu akna all üksteisega arveid. *
Tagasi, katsete juurde. Vägev oli, tuleb järgi teha. Pärast seda kõike väike debatt direktoriga, probleemide ja ettepanekute teemal ja siis sööma. Siinkohal mainin, et käesolev riik lubab ikka veel IGAL POOL suitsetada, niiet jah, isu nagu eriti pole kui teisel poolt lauda iga natukese aja tagant pilveke kerkib. Samuti puuduvad wc-des (vähemalt neis kus mina käisin) prilllauad. Miks? Tont seda teab.
Kõht täis suundusime Harlau veinimuuseumisse. Sealne vanahärra rääkis kenasti kõigest huvitavast, ise vahepeal väiksest pudelist julgust rüübates. Mis selles oli? Ei küsinud.
Pärast ringkäiku tagasi kooli, õpilased karaokele ja õpetajad koosolekut pidama. Muide, helkur siin riigis on midagi mille kohta küsitakse, mis see veel on.
Ja koolis - vahetusjalanõude tähendusest pole neil aimugi. Võite arvata, missugused need põrandad päeva lõpuks välja võivad näha.
Ahjaa, taksonduses ruukib Dacia aga siis ei lähe üldse teemasse :)
Niiet koosolek peetud, tagasi hotelli ja sellega minu lugu lõpeb.
Krisliniga sain ka jutu peale, kohtusime linnapea juures, käisime koos muuseumis ja nagu jutust järeldada võib on kõik hästi. Hommikul oli ta koos oma võõrustajaga tolle tundides kaasas, algul oli hirm suur kuid lubati homme kindlasti tagasi minna. Väga põnev oli olnud. Toakaaslane oli talle ka lõunaks rahvustoitu teinud. Küsimusele mida siis, vastati mulle - Heinapall. Nojah, täpsustusi võib igaüks ise küsida. Isegi sõi ja päris hea pidi olema. Oli vaid kurb kui sai teada, et veinitehasesse (homme) teda kaasa võtta ei tohi, aga ma usun, et ta saab sellest üle :)
Ja nii meil läheb. Olge terved kallid kodused. Homseni ;)
Kuidas ilm on? Meil siin sadas lund hommikul kui pea uksest välja sai pistetud. Kuid kauaks seda mõnu ei olnud, lumi asendus kiirelt vihmaga.
Aga see selleks. Meie päevast siis. Hotellist lahkusid õpetajad kell üheksa. See hommikune sõit oli päris hea. Ja ma ei pea silmas sõitu ennast. Rumeenlased on endiselt hullud ja erldusjooni ei tunnista. Ma ei saa aru, mis valu on neil keset joont sõita, ruumi ju on. Ei julge kohalikelt ka küsida, pärast peavad napakaks.
Aga tagasi selle sõidu juurde. Oh issanda loomaaed küll. Sõna otseses mõttes. Vaatan siis mina aknast kenasti välja ja näen - ehitusplats. Selline nagu ikka, algusjärgus, vundament valatud ja mingid orad turritavad välja. Ja nende orade vahel askeldavad lambad. Ja ei, ma ei pea silmas veidi kergema mõtlemisega töömehi vaid päris ehtsaid LAMBAID. Ei tea mina mida nad sealt leida lootsid aga no oli küll koomiline vaadata. Neid lambaid paistis täna päris mitmel pool, mitte ainult ehitusplatsidel.
No ja piirduks siis asi nende lammastega. Järsku buss pidurdas, ja mis viga ? Neli kodukitse paneb jooksuga üle tee, nuiaga karjus taga.
Saame siis veidi edasi ja kerge ummik - põhjus, kaks lehma on sõiduraja hõivanud ja ei tea ise ka kuhu minna. Nagu arvata võite oli mul juba päris lõbus meel. :)
Ja et tuju ikka päris lakke jõuaks, jõudsime ühte pisikesse linnakesse mis tee peale jääb. Ja seal, nende varem mainitud hobuvankrite tõsine "kokkutulek". Ütleme, et kilomeetri sees oli neid vähemalt kakskümmend. Kes sõidab ees ja takistab meie minekut, kes tuleb vastu ja hoiab tervet rodu masinaid enda taga. Oi jeesus küll.
Ja et asi korraliku punkti saaks. Kuulake nüüd, korraliku traaviga tuleb üks setukas oma nn vankriga vastu ja helkurvestiga hambutu ning käsivehkiv rumeenlane galopeerib taga. Vist jäi käsipidur peale panemata :D
Issand, kui raske oli mitte üle bussi naerma pursata. Vot see on elu sõbrad. Ehe ja ehtne.
Ohhh, jõudsime siis mõnusalt Iasisse ja kohe linnapeaga kohtuma. Pakuti külma kohvi, vett ja mingit kahtlast kommi. Isegi vapp linnaisa taga seina peal oli viltu. (Jah ma tean ma olen Monk) Lähme edasi.
Pärast kerget riigikiitmist kus uhkusega räägiti, et keskmine rumeenlane teenib koguni 300 euri kätte, läksime direktori saatel kooli. Seal oli kerge ringkäik tähtsamates klassides. See oli lahe. Inglise keele klassi pisikesed hakkasid meie ruumi astudes nukuteatrit tegema ja lõpp päädis sellega, et meie kõigi sime all korraldati päris korralikud keemilised ja füüsikalised katsed.
*Vahepalaks pean mainima - K......DI KOERAD. Juba kümme minutit õiendavad siin mu akna all üksteisega arveid. *
Tagasi, katsete juurde. Vägev oli, tuleb järgi teha. Pärast seda kõike väike debatt direktoriga, probleemide ja ettepanekute teemal ja siis sööma. Siinkohal mainin, et käesolev riik lubab ikka veel IGAL POOL suitsetada, niiet jah, isu nagu eriti pole kui teisel poolt lauda iga natukese aja tagant pilveke kerkib. Samuti puuduvad wc-des (vähemalt neis kus mina käisin) prilllauad. Miks? Tont seda teab.
Kõht täis suundusime Harlau veinimuuseumisse. Sealne vanahärra rääkis kenasti kõigest huvitavast, ise vahepeal väiksest pudelist julgust rüübates. Mis selles oli? Ei küsinud.
Pärast ringkäiku tagasi kooli, õpilased karaokele ja õpetajad koosolekut pidama. Muide, helkur siin riigis on midagi mille kohta küsitakse, mis see veel on.
Ja koolis - vahetusjalanõude tähendusest pole neil aimugi. Võite arvata, missugused need põrandad päeva lõpuks välja võivad näha.
Ahjaa, taksonduses ruukib Dacia aga siis ei lähe üldse teemasse :)
Niiet koosolek peetud, tagasi hotelli ja sellega minu lugu lõpeb.
Krisliniga sain ka jutu peale, kohtusime linnapea juures, käisime koos muuseumis ja nagu jutust järeldada võib on kõik hästi. Hommikul oli ta koos oma võõrustajaga tolle tundides kaasas, algul oli hirm suur kuid lubati homme kindlasti tagasi minna. Väga põnev oli olnud. Toakaaslane oli talle ka lõunaks rahvustoitu teinud. Küsimusele mida siis, vastati mulle - Heinapall. Nojah, täpsustusi võib igaüks ise küsida. Isegi sõi ja päris hea pidi olema. Oli vaid kurb kui sai teada, et veinitehasesse (homme) teda kaasa võtta ei tohi, aga ma usun, et ta saab sellest üle :)
Ja nii meil läheb. Olge terved kallid kodused. Homseni ;)
Comments
Post a Comment