Hommikust päikesetõusu ei paistnud, sest oli sudune ja pilvemoodi asjad olid ees.
Noh, ei lasknud me ennast sellest häirida.
Triinu põõnas öösel mõnuga, minul oli kehvem. Toidu saia sisaldus ja rammusus tegid kõhus trikke ja detailidesse ma ei igaks juhuks ei lasku. Olgu lihtsalt öeldud, et tahaks juba näiteks riisipiimasuppi või puuviljasalatit vms. 🙃
Homnikusöögiks siirdusime seekord meie kooli. Seda pidi kohapeal veidi ootama kuid see polnud probleem. Samuti mitte minu mõnus marjatee. Mida ei saa aga Triinu kohvi kohta öelda, kahtlaselt mittekohvilõhnaline ja nii me teed jagasimegi.
Aga vot kui see hommikusöök tuli. Mis sest, et pm sai, siis see kurivaim oli hea. Mingi rahvuslik rasvas fritüüritud nagu pirukataigna latakas. Peale pidi panema viilu fetalaadset juustu ja Aivarit. Ausalt, pole hüüdnimi, asja nimi ongi Makedoknia keeles Aivar- sisult selline letšolaadne plöga. Aga täitsa hea ja need kolm asja koos - nämm 😋.
Kõige nämmam oli muidugi seda tainaasja suhkrusse kasta ja siis järada... 🫣 joped ei taha enam kinni minna.
Peale hommikusööki saime näha liitklasside tunde kolmes koolis (need siis mis kõik ühe juhtimise all on). Üks trööstitum kui teine. Seintelt koorub värvi ja näitmaterjalid on aastakümneid vanad. Aga laste rosinasilmad ikka säravad 😊 nad ei oska paremat ju tahtagi.
Koolid võtsid hea mitu tundi endale ja kui see osa lõppes võeti linnast kaasa spets võileva-burgeri ristandid (jälle rohkelt saia 🤐) ning viidi meid mägedesse kloostrit vaatama, lõunat sööma (need samad saiandused) ja vaadet nautima. See viimane oli see kõige parem muidugi 🫠. Pool võikut on siiani voodi peal. Sööks aga ei julge, siis ei mahu õhtusöök sisse 🤪.
Prügi, igal pool on prügi. Isegi prügikastide ümer ja all ja peal ja kõige vähem sees. See vaatepilt on niii võõras. Ja siis nad mõtlevad miks neid ikka Euroopa Liitu ei võeta. Mina ei tea miks. Aga prügi võiksid nad ikka prügikasti panna.
Traktoripunnid linnapildis on lahutamatu osa. Kasse ja koeri on kõik kohad täis. Nii prügikaste tühjendamas kui teede peal "tudumas" (just kassid).
Hurmaad nimetavad nad siis Jaapani õunaks ja vaidlevad, et see pole hurmaa - no perkele, on küll.
Viinamarjaistandusi on iga nurga peal, vaesus, lagunevad majad, kunstlilled jne. Tõeline kultuurišokk noh. Aga väga väärt kogemus. Kainestav (kui rakiat laual pole) ja mõistmapanev - meil on ikka väga hea elu.
No comments:
Post a Comment