Hommik algas päikesetõusuga - millest täpse hetke mina muidugi vannitoas maha magasin. Aga noh, üks Triinu on parem kui mitte ühtegi 😄. Isegi pärast seda täpset tõusu hetke oli ikka ilus küll - kui mitte välja teha sellest, keegi Makedoonia jorss on elektriposti täpselt vale koha peale ehitanud, no täpselt päikesetõusu ette. Kuidas nad omati ei mõelnud 😤😁.
Aga ikkagi, kella kuuene äratus andis piisavalt aega, et rahulikult ärgata ja poole kaheksaks hommikusöögilauda jõuda. Meie Triinuga magasime nii hästi, et ei kuulnudki kuidas tiimikaaslane (vist mingi nelja paiku? 🤔) tervet maja üles karjus. Miks küsite? Sellepärast, er nüüd on hotellil uus nimi 😁 hotell "Lutikas". Meil vedas, ei paista kuskilt kedagi, aga näed tema on täpiline. Õnneks said nad kohe uue toa ja päeval korraks majas käies oli hõng võitlusest nende põrguliste vastu tummiselt aromaatne.
Igatahes kontrollime enne magamaminekut voodilinad ja madratsialused üle ning kohvreid maas ei hoia.
Hommikusöök oli tavaline - toitev, võikud ja köögiviljad ja muna ja täitsa piisav.
Peale kõhutäidet siis siirdusimegi Erasmuse ametliku osa juurde. Sõitsime Sveti Nikole põhi-kooli. Vastuvõtt oli üliarmas. Rahvariides väiksed neiud pakkusid sooja saia ja soola. Võtsin teise tüki veel, nii hea oli 😋
Kooli oli ... ütleme kergelt raputav. Alustades sellest, et ukse ees on hunnik konisid (õpsid käivad seal suitsu tegemas), siis on koridoris akna peal pissiproovid reas 🫢. Mingi aja tagant pidi riigi poolt kohustuslik olema aga mida sealt vaadati, seda ma ei saanudki teada. Aga no see selleks. Hoone seisukord oli selline korralikult kulunud nõukaaegne. Seintel küll kenasti suured joonistused ja kaunistused aga jah, ajastut peita ei suutnud.
Saime Triinuga võimaluse viibida 2.klassi inglise keele tunnis ja 8.klassi kehalise tunnis. Inglise keelt alustavad nad siin esimesest klassist kahe-aastase suulise kursusega. Huvitav oli, palju mõtteid tekkis. Peamine see, et meil on ikka hea elu kodus 😊. Kehalises sama moodi. Tartankattest ja väravavõrkudest polnud haisugi. Vaid üks muruplats. Poisid-tüdrukud tunnis koos ja õpetajat kuulasid kõik rõõmsal meelel. Kõik tehti kaasa ilma vastuvaidldmata ja hea särasilmil. Erinevusi on ikka palju, kõiki ei jõua üles lugedagi. Kuid üks neist on see, et direktoril on kapis oma rakipudel millest ta oli meelsasti valmis külalisi kostitama 😆, meie targu keeldusime, proua ei solvudki ja pistis pudeli lihtsalt kappi tagasi.
Koolis oli tegelikult väga äge. Järgnevate päevade jooksul saame seda veel kogeda.
Peale kooli siirdusime nö linna keskusesse soovitatud kohta lõunat sööma. Paar tundi ninaaluse ootamist lõppes taas kõvasti laiema vööümbermõõduga. Ägisedes ronisime seejärel mäkke nende uut kirikukest vaatama. Nunnu oli, kirikupapp pakkus ilmselt sajandivanust liköörikommi ja siis tuli mäest jälle alla ronida 🙃 trepid olid olemas, niiet polnud hullu.
Tegime paaritunnise hotellis puhkamise ja sättisime ennast õhtusöögiks taas linnakeskusesse järgmisesse soovitatud kohta. Järjekorde paaritunnine ootamine ja jälle liiga täis kõht.
Söögid on saiased, väga toitvad ja kõhtu täitvad ja imehinnaga. Minu lõuna- ja õhtusöök (ja üks kokteil 🤫) KOKKU maksid umbes 14 euri 😄. Neljapäeval lähme pealinna, seal pidi poole kallim olema. Elame, näeme.
Triinuga on nii tore, üksi poleks pooltki nii vahva. On kellega maailma asju arutada ja mõtteid vahetada. Super kaaslane reisile 🫠.
Jõudsime ikka järeldusele, et kõigile meie õpetajatele oleks väga sellist kogemust vaja. Lootus on, et järgmine aasta saab 🤞.
Kõile ilusat ja homseni.
No comments:
Post a Comment