Teine päev. Ohh, lisaks vasakule väiksele varbale olen nõus loovutama mõlemad jalad.
Uni oli magusam kui kunagi varem. Kuid veidi väheks teda jäi.
Hommikul poole üheksaks kooli ette ja siis linnaga tutvuma -JALGSI. Noh ja tegemist on nagu ma ütlesin riigi suuruselt teise linnaga. 😦
Pandi siis õpetajad kõik ühte gruppi ja paberid näppu ja minge, otsige üles teatud kohad. Ja mis meil üle jäi läksime :) Ja kaks pool tundi lasime kand-ja-varvas. Ja teate, ei kahetse. Nägime Drava jõge, 400 aastast viinapuud, punaseid katuseid ja rõdu millelt Adolf Hitler ise oli lubanud, et see kõik saab tema omaks (ma pakun, et ta rääkis Sloveeniast või siis Mariborist, mitter rõdust). Lisaks palju ilusaid poekesi ja tänavaid ja majasid ja see vaade jõelt oli ikka üle prahi. :)
Vahepeal seal kuskil oli ka abilinnapeaproua vastuvõtt ilusa laega ruumis linnavalitsuses ja klaasi apelsinimahlaga. :P
Siis tegime väikese šhopingu (oli ka saaki), ja tagasi kooli kus lapsed hakkasid ise endale seepi tegema ja meie vaatasime pealt. Me oleks võinud ise ka seepi teha aga ei jaksanud niikaua oodata, meie jalad tahtsid kohe pesu ja seega läksime peale koolilõunat kohe hotelli. Otseloomulikult magama 😄.
Mina sebisin ennast poole viieks koosolekule, Ene tark naisterahvas magas edasi. Ma oleks ka maganud, kui oleks teadnud, et koosolek varem peetud sai. Urrrrr, sellised asjad mulle ei meeldi, kui on kellaaeg siis on kellaaeg.
Seega oli mul veel poolteist tundi teha mida soovin. Noh ja mina, tubli nagu ma olen eksju, istusin koolimajas laua taha ja panin siia kirja eilse päeva meenutused. Poolteist tundi läks nagu plaks.
Ja kell kuus algas elamus. Parim mida viimasest ajast mäletan. Kuna Maribori gümnaasium on eliitkool ja siin on ainult parimad ja tublimad õpilased siis otseloomulikult on koolil oma näitering ja nii me saimegi 2.5 tundi ühte korralikku Romeo ja Julia muusikali nautida. SEE OLI SUPER! Sõnu lihtsalt pole. On küll natuke tossu täis silmad ja kange selgroog aga sõnu ikka pole. Vot niiiii hea oli.
Ja millega muuga õhtu lõpetada kui nurgapealses kohvikus maasika Margaritaga ;).
Valusale kurgule pidi hästi mõjuma. Pärast hakkasin mõtlema, et oleks pidanud jalad ka sisse pistma, ehk oleks aidanud :D.
Head ööd sõbrad, meil näitas kraadiklaas tund tagasi 24 kraadi plussi poole. Teil on umbes samapalju eksju :D
Uni oli magusam kui kunagi varem. Kuid veidi väheks teda jäi.
Hommikul poole üheksaks kooli ette ja siis linnaga tutvuma -JALGSI. Noh ja tegemist on nagu ma ütlesin riigi suuruselt teise linnaga. 😦
Pandi siis õpetajad kõik ühte gruppi ja paberid näppu ja minge, otsige üles teatud kohad. Ja mis meil üle jäi läksime :) Ja kaks pool tundi lasime kand-ja-varvas. Ja teate, ei kahetse. Nägime Drava jõge, 400 aastast viinapuud, punaseid katuseid ja rõdu millelt Adolf Hitler ise oli lubanud, et see kõik saab tema omaks (ma pakun, et ta rääkis Sloveeniast või siis Mariborist, mitter rõdust). Lisaks palju ilusaid poekesi ja tänavaid ja majasid ja see vaade jõelt oli ikka üle prahi. :)
Vahepeal seal kuskil oli ka abilinnapeaproua vastuvõtt ilusa laega ruumis linnavalitsuses ja klaasi apelsinimahlaga. :P
Siis tegime väikese šhopingu (oli ka saaki), ja tagasi kooli kus lapsed hakkasid ise endale seepi tegema ja meie vaatasime pealt. Me oleks võinud ise ka seepi teha aga ei jaksanud niikaua oodata, meie jalad tahtsid kohe pesu ja seega läksime peale koolilõunat kohe hotelli. Otseloomulikult magama 😄.
Mina sebisin ennast poole viieks koosolekule, Ene tark naisterahvas magas edasi. Ma oleks ka maganud, kui oleks teadnud, et koosolek varem peetud sai. Urrrrr, sellised asjad mulle ei meeldi, kui on kellaaeg siis on kellaaeg.
Seega oli mul veel poolteist tundi teha mida soovin. Noh ja mina, tubli nagu ma olen eksju, istusin koolimajas laua taha ja panin siia kirja eilse päeva meenutused. Poolteist tundi läks nagu plaks.
Ja kell kuus algas elamus. Parim mida viimasest ajast mäletan. Kuna Maribori gümnaasium on eliitkool ja siin on ainult parimad ja tublimad õpilased siis otseloomulikult on koolil oma näitering ja nii me saimegi 2.5 tundi ühte korralikku Romeo ja Julia muusikali nautida. SEE OLI SUPER! Sõnu lihtsalt pole. On küll natuke tossu täis silmad ja kange selgroog aga sõnu ikka pole. Vot niiiii hea oli.
Ja millega muuga õhtu lõpetada kui nurgapealses kohvikus maasika Margaritaga ;).
Valusale kurgule pidi hästi mõjuma. Pärast hakkasin mõtlema, et oleks pidanud jalad ka sisse pistma, ehk oleks aidanud :D.
Head ööd sõbrad, meil näitas kraadiklaas tund tagasi 24 kraadi plussi poole. Teil on umbes samapalju eksju :D
Comments
Post a Comment