25.10.2023

Nonii. Tere neljapäeva lõunat 😊🥴

Alustame Agu Sihkvaga.
Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest. Eilse päeva algusest. Öö oli okei, küll veidi soe, sest kliima puhus ka cool asendis ja +10 variandiga sooja õhku, niiet see viis viimase öö kvaliteedi veits alla, kuid oli siiski peale akna avamist päris hea.
Aga kohvrid olid paikud, nii et pakkisime ennast ka ja saime kenasti kotid hotelli pakihoidu jätta. Vastasel juhul oleksime täna ennast ilmselt kuskilt intensiivist leidnud 😄 Katre komps oli pm 7 kilo ja minul tubli 9. Olgu mainitud, et lubatud oli 8 😬.
Hommikusööki ka selles hotellis me ei soovinud osta vaid piirdusime 3 korda odavama variandiga nurgapealses võileivakohvikus 😋 mäkki ei tulnud meeldegi, sest polnud läheduses ilmselt 😄.
Igatahes, kõht täis, mõtlesime mis teha. Eile paar varianti torkas pähe ja seadsime sammud kesklinna ja peale sealsest korraks poodihüppamist Madame Tussaud muuseumi poole. Kuid, kuna kohapealse 30 eurise pileti asemel tahtsime netist ostetud 25esega hakkama saada, siis läks asi vähe sassi. Makse ei töötand ja külastuse broneeringu aeg tiksus läbi ja närvid kippusid juba turtsuma, nii et võtsime seda kui märki, et ju siis seekord ei ole vaja. Selle asemel leidsime ühe teistsuguse sortimendiga suveniiripoekese 😁 ja otsustasime hoopis paadisõidule minna.
Enne seda tegime ühe väikse koogiampsu teepeale jäävas restoranis. Amps oli päris suur, mul jäi täitsa osa alles, kuigi oli maitsev. Koht ise oli väga fäänsi ja tippi PIDI jätma ja ei mingit leti ääres maksmist ja wc lisaks 1 euro kus tädi näitab kohe kuhu istuda jne. Huvitav kogemus 😄
Aga paadisõidule läksime Toomi kõrvalt. Üks mu raudselt lemmikhooneid Berliinis. Tunni aja jooksul sõidutati meid Spree peal ühele poole ja siis teisele poole ja siis tagasi kaa ja kõige selle juures juttu majadest mis kallastele jäid. Oleks olnud lamamistoolid ja tekike oleks idüll olnud 😊
Aga paadisõit pidi mingi hetk lõppema ja ühistransporti ikka maksimaalselt ära kasutades siirdusime oma kompsudele järgi. Ahjaa, hommikul nägime esimest ja viimast korda piletikontrolli. Hüppasid korraks metroosse, küsisid mõnelt piletit, ei süvenenudki neisse ja hüppasid kohe välja tagasi. Aga see selleks.
Nüüd oli vaja kõik turjalihased tööle panna ja õige trammi (või oli see hoopis maapealne U 🤔) suunas liikuma hakata. Lihased said vatti, umbes veerand tundi marssimist ja jõudsime ikka kohale. Kuigi mul oli vahepeal tunne, et no ei jõuagi, aga ma ei näidand seda välja 😅 ise panin oma 9 kg kokku. Käekott ja kotid ise panid julge 2 juurde. Ma olin lihtsalt kindel, et hommikul vaid veeren voodist põrandale ja sinna ma jään.
Etteruttavalt võin öelda, et nii ei läinud.
Õige sõiduriistani aga õnneks jõudsime ja nii tunnise sõidu kaugusel oli ka lennujaam. Suur, ikka suur. Tulime korraliku 3h + varuga niiet meil kiiret polnud. Ja oi kui hea, et tulime. Ühest otsast saime sisse ja suunati meid turvakontrollidest muudkui järgmistesses, sest kõik olid täis. Ja see viimane, oh jah. Kõva tund läks sabas seismisele enne kui sai hakata nö paljaks võtma. Kerge tantsupoos skännerite vahel ja loooomulikult läksid meie kotid kõrvalliinile 🤣
Õnneks olime selleks vaimselt valmistunud. Tegelased tegid kotid lahti ja lasid oma julladega asjad üle ja kujutate ette. Ei leidnudku lõhkeainet 😆😆😆.
Panime siis kotid muheledes kinni tagasi, nüüd võis minna hinge tõmbama ja ikka õiges väravas lennukit ootama.
Paar tutufree poekest ja miskit hamba alla (kes rohkem, kes kartlikult vähem 🫢) ja juba me klõpsasimegi turvavööd kinni.
Validool aitas ka sel korral peadtõstvast iiveldusest üle olla, lend läks kiirelt ja sujuvalt kui viimane ots välja arvata. Enne maandumist oli paar õhuauku ja raputas ka päris hästi, õnneks mitte pikalt. Ja siis laksaki, +17 (umbes) kraadist pm nulli peale 🥶. No võttis lõdisema küll. Aga Sirkli wrap tegi sooja ja hea tunde ja seega ülemineku paremaks.
Nüüd oli Katre vaja bussijaama saada. Tal täna Tallinnas oluline koolitus, sellepärast siis nii. Taksojuht Tõnis andis pika pusimise peale oma parima ja saime ta õigesse kohta, et seal veits külmetada ja pm kolm tundi bussi oodata. Aga bussi peale ta sai ja Tallinnasse jõudis ka ja kuulu järgi ka tublisti koolitusele. Minul läks tagasisõit Tõnise seltskonnas kiirelt ja mõnusalt. Kell 02.56 panin tule kustu, et kell 5.30 äratuse peale voodist välja roomata. Kiire suts koolimajja tõestas arvatut- mina oma metoodikapäevale Võrru ei jõua, sõnad ei seisa enam silme ees sirgelt ja tunne on selline nagu oleks nädal aega pidu pannud.
Tulin koju magama.
Aga selline oli meie viiepäevane reis. Mina ei kahetse sellest hetkegi (kuigi lennata mulle endiselt ei meeldi), Berliin on super ja Katrega oli ülitore ja ma kahtlustan, et see ei jää viimaseks selliseks korraks 😊
Loodan, et teil oli tore lugeda. Andke andeks kirjavead ja lonkav grammatika, panen alati puhtalt emotsiooni pealt ja parandan vaid seda mis väga silma karjub.
Berliini soovitan soojalt 😉
Järgmise korrani 🤗

Õhupall millega sai linna kohale minna.

Üks maja

Teine maja

Kolmas maja - riigipäeva hoone Bundestag

Tagasiteel koju 🙂

24.10.2023

Õhtust.

Eile näitas telefon 18000 sammu ja täna 9000 sammu. Kahtlustame, et metroo raputab kõvasti juurde 😄 sest no vist ikka ei kõndinud nii palju.

Aga võta sa kinni, never know.

Igatahes, öö hotellis oli mõnus, keegi küll hommikul kolistas kuskil aga voodi on pehme ja padi ja tekk sobivad hästi ja uni oli hea. 

Kuna täna oli plaan lihtsalt poodides käia, siis nii ka tegime. Miskit endale ja miskit kodustele ja enamus kaupa jäi ikka poodi 😄 kohver pole kummist ja meil vaid käsipagas niiet ei tule kaamlitena koju. 

Ühe vahva lounge' leidsime teletorni all ja ülimõnusa pizzabaari õhtusöögiks ja üleüldse läks päev kuidagi kiirelt. Ühte mittetöötavat metroorongi kohtasime ja endiselt hunnikutes politseid ja meie lemmikmäkiga käisime hüvasti jätmas. Ja hetkel pole meil halli aimugi mida homme teha. Eks vaatame ilma pealt. Täna saime juba natuke märjaks. Õhtul nüüd sadas päris hästi aga kunagi umbes aastal 2014 Sloveeniast ostetud vihmavarju (mida kordagi kasutada pole õnnestunud) ikka ei kasutanud, minnes unustasin tuppa ja no tulles oli ta ikka toas 😄 ehk homme.

Kohver on pakitud - üks ülekilo. Niiet lennujaamas tuleb kas miskit prügikasti visata, Katre kotti sokutada või ära süüa 😄. 

Viis päeva tundub hetkel päris paras, kuigi paljut oleks võind veel näha ja teha. Küll järgmine kord jõuab onju.

Kerge nohukas on kallal. Meenutan hirmuga kunagist lendu Grazist kui külmetuse ja kinnise nina tõttu pidin põrgupiina taluma. Ostsin igaks juhuks lutsukommid ja nohurohu, et õhuteed ja kuulmiskäigud lahti hoida. Vast läheb õnneks. 

Täna palju juttu ei tulegi. Ja alati polegi vaja. Katsume õhtul viieks lennujaama sättida, et juhul kui puistama hakatakse, siis oleks varu (on ühed mänguasjad millel on kahtlane asi sees). 

Niiet, kõike head ja homseni.

Laundzi vaade 😎

Cesar burger 🤤

Hüvastijätt mäkiga 😋

Poodidest veits sassis

Tavalised väiksed majad 🙃

Päris itaallaste tehtud, panin kohe 5 tärni 🤤🤤🤤

Päev lõppes Fruit Melodyga 🥰

23.10.2023 - Berliin

Esmaspäeva hommik algas võrdlemisi lärmakalt. Hotellitoa ukse taga käis varakult siblimine ja kolistamine, prügiautod käisid oma varusid täiendamas ja nö tänavahääled olid valjemad kui muidu. Aga selle võib vist julgelt nädalavahetuse lõpu süüks ajada. Igatahes magasime ikka hästi ja ärkasime lõpuks normaalsel ajal. 

Kohvrid pakkisime juba õhtul kokku. Meie lemmikhommikusöök mäkis manustatud, liikusime igaks juhuks uude hotelli, et äkki hoiavad meie kohvreid pakihoius seni kuni check-in tuleb ja meie linna peal kolame. Tore üllatus oli aga see, et tuba oli valmis ja polnud mingit hoidu vaja, lubati asjad ära viia. 

Tänase päeva põhieesmärk oli Riigipäeva hoone. Sinna sai juba varasemalt kolm külastusaega broneeritud, et lähed siis kui jõuad. Meie esimene aeg oli 9.30 - ilmselgelt ei jõudnud 😄 järgmine oli kell 18. See sai ka tehtud aga sellest siis hiljem.

Igatahes, täna seiklesime metrooga ja bussidega. U-d on igatahes etemad kui H-d 😄. Esimene siis metroo ja teine buss. 

Hotellist võtsime suuna East side Gallerysse. Ehk siis Spree äärde kus oli päris pikalt kuulsat müüri alles millele andekad kunstnikud oma taiesed olid maalinud. Üks kenam kui teine, leidsime lõpuks kõige kuulsama - musitavad Brezhnev ja Honecker. Loomulikult oli just selle pildi ees kõige rohkem turiste igasuguse jäädvustustehnikaga igas positsioonis modellidega. Sain ka oma pildi tehtud 😎

Sealt edasi vaatasime üle punase silla ja võtsime suuna Brandenburgi väravate poole. Täna oli polizei küll kohal kuid keegi kedagi kuhugi minna ei keelanud. Võimsad on need väravad ma ütlen, sipelga tunne tuleb kohe peale. Äge.

Väravatest edasi võtsime bussi, et minna ja üle vaadata üks posti otsas sitsiv kuldne tüüp 😄 - Siegesäule võidusammas. Oli küll kõrge post ja mehike oli päris suur ja ikka väga kuldne, tasus vaatamist. 

Järgmine plaanitud punkt oli ühe ülikooli tehnikamaja 20nda korruse kohvik, kust avanes suurepärane vaade linnale. Kohvik ise jättis veits soovida, maksesüsteem oli imelik ja oleks võind veits õdusam olla. Aga no üliõpilastele polegi luksust vaja 😁

Igatahes seal üleval olles loksus linnas paiknemine mul täitsa paika. Sain täpselt aru kus mis asub. Aga nii kui alla tagasi jõudsime oli mul jälle kõik sassis nagu pudru ja kapsad. Õnneks on mul Katre, kes isegi siis teab kuhu minna kui ta seda parasjagu ei tea.

Kuna kell hakkas tasapisi õhtu poole lähenema, tegime ühes kohvikus pikema istumise cheescake'i ja sahertorte'ga.

Riigipäeva hoone juurde jõudsime õigeks ajaks. Seal oli väike sekeldus õigete nimede leidmisega nimekirjast kuid see lahenes ja meid suunati lennujaama sarnasesse turvakontrolli.

Selle läbisime puhtalt ja saime võimaluse, ikka sisse saada. Kuna giiditeenused olid järgmise kuuni kõik välja müüdud, siis saime jooksvalt vaid maja katusele suure kupli juurde. Sellest täitsa piisas kui muud ei oska tahta. Mina ei osanud ja jäin rahule. Imeline vaade linnale igast küljest ja sama targalt alla tagasi 😄

Seejärel õhtuhämaras läbi linna ja metrooga kenasti uude koju.

Lemmingud ja karu ootasid meid ka täna 😅

Berliin on väga ilus linn aga võrdlemisi prahine. Pidevad sireenid tänavatel, end ralliautodeks pidavad jalgratturid, liiiga kiired jalakäijate valgusfoorid ja ikka väga kirju seltskond kodanikke (no näiteks lillelistes sukkades ja seelikuga täiesti mees metroos). 

Jõudsime järeldusele, et normaalsed ja kenad mehed liiguvad ilmselt nendes kenades uhketes autodes ja turistipiirkondades ei käi 😄 ja kõige nägusamad on ikka politseinikud 😉.

Uues hotellis oleme nüüd kaks ööd. Nett on siin kohe väga hea, ei pea hommikusöögilauas postitust laadima, saab söömisele keskenduda. Ja ehk on neljandal (loe:viiendal) korrusel veidi vaiksem kui esimesel (loe:teisel) korrusel. Magame näeme 🙃

Homme on plaanis Berliini kaubandusega tutvuda 😁 vaatame kuhu välja jõuame.

Kirjumirju Berliini müür

Musimusi

Punane sild

Need mu Bradenburgeri väravad 😁

Ühes pargis oli üks tuttava nimega kuju, neid pidi suht igal pool olema. 

Kuldne tüüp

Loomaaia oma ei julgend nii tähedale tulla 🤭

Kohvikuvaade

Riigipäevahoone

22.10.2023

Tänane ärkamine oli tunnike hilisem kui eile - kõndisime eile une magusaks vist 😁 või mõjusid õhtused Tondipüüdjad (ikka film, ei muud) 😄, ei tea.
Igatahes, sättisime minekule, sest suu vesistas juba Mäci hommikueine järele.
Aga tutkit Vasja! Mäkk oli kinni. Me ei viitsind oodata kui nad tunni pärast avavad ja piirdusime Starbucksi võikuga. See jättis minu suus soovida, veits liiga sibulapäälseline oli.
Aga noh, kui ikka nälg on, siis tuleb leppida sellega mida pakutakse.
Kõhu sai ikka täis ja seejärel suundusime U-sse. Ehk siis maa alla metroosse. Esimene sihtmärk oli Pergamoni muuseuum. See pidi täna viimast päeva lahti olema ja siis 14eks aastaks kinni minema. Seepärast tundus hea mõte see üle vaadata - kõik Egiptuse müürid ja Nofretete büstid ja mis seal kõik pidi olema. Ilmselt oli ülejäänud Berliinil sama mõte, sest muuseum oli välja müüdud. Mis seal ikka, proovime 14 aasta pärast uuesti 😄.
Enne sinna muuseumi juurde minekut muidugi avastasime imeilusat arhitektuuri, mitmed kirikud ja suured hooned ja muidugi Berliini Toom. Megailusad. Üks hiiglaslik kivist kauss oli ka seal Toomi juures 😃 aga see oli pm tühi, sisaldas vaid üht tühja õllepudelit ja veidi muud prahti.
Aga muuseumi mittekülastuselt sättisime sammud Brandenburgi väravate juurde. Tee peale jäi üks pisike käsitööturg 😁 andsime oma panuse 😉.
Sammusime siis mööda Unter der Lindenit ja nautisime päikselist ilma, Berliini karusid igas vormis ja kõike muud mis tee peale jäi.
Päris väravateni me aga ei jõudnudki. Polizai oli igal pool ees ja ei lasknudki läbi. Ja neid politseinikke oli ikka päris palju, üks kompum kui teine 🫣😁. Päris aru me ei saanudki mis seal toimus. Aga kui tagasi liikudes nägime meeletuid horde inimesi vastu liikumas ja osadel Iisraeli lipud ja värvid küljes, siis ilmselt mingi juutide ja palestiina teemaline meeleavaldus seal tulemas oli. Tuli meelde, et eile oli ka kuskil tänaval paarkend tegelast palestiina lippudega miskit võõrapärast hõikumas. Metroo oli ka kinni pandud, niiet lasime ikka tallataksoga edasi. Õnneks nagu ikka oli tagasitee kuidagi lühem kui minnes 😃.
Enne tagasitulekut käisime kuulsa Adloni hotelli (see kust popikuningas Jackson kunagi oma beebit rõdult/aknast alla näitas/peaaegu kukutas) nurga taga ühte juutide mälestusplatsi kaemas.
Liikusime aga edasi. Noh enne tagasi ja siis sealt edasi. Teletorni suunas. Tee peale jäi jälle palju ilusaid hooneid ja suur Neptuniga purskkaev ja maitsev jäätisetuutu ja veelgi maitsvam türklaste döner. Mis tuletab meelde, et pool seda kebabiburksi on mul veel kotis 😳😅.
Kuna puusad ja põlved ja õlad ja muud lihased mis eelneljakümnestel juba tunda annavad, hakkasid veits puhkust juba paluma, siis otsisime avatud metroo ja liikusime hotelli poole. Enne päris kohale jõudmist hüppasime kangialusesse toidupoodi kus seisime pm pool tundi sabas (sest siin on pühapäeviti kõik muud poed kinni ja kõigil berliinlastel oli ilmselt samal ajal tunne, et tahaks poest miskit head).
Aga erinevalt mitmetest, jaksasime oma järjekorra ära oodata ja nüüd 16000 sammu hiljem vaatame taas telkust multikad, seekord Karu ja lemmingud 😁.
Homme vahetame hotelli ja plaanime Riigipäeva hoones ära käia ja veelkord nende väravate juures ära käia ja ehk jõuame šoppama ka 🤑🤪
Ps! Praegu on 22.okt kell 19.39. Posituse kirjutan õhtul aga laen üles normaalses wifis hommikusöögi lauas, seepärasr vb kuupäevad ei klapi. Aga tegelt vahet polegi onju. Peaasi, et kodus ei peaks miljon korda seletama, et kus käisid, mida tegi ja nägid jne 😄.
Head ööd 😎

Berliini Toom

Reisiagent, giid, toakaaslane, Katre... 🙂

See polnud ainus seinatäis 😵‍💫

hotell Adlon

Brandenburdgi väravatele lähemale polizai ei lubanud

Punane raekoda

No mõista mõista mis see on 😄

Chhicken döner 

Chicken döner 😋

Nemad tahtsid ka dönerit 😏

Esimene täispikk päev õhtus, telefon näitab 17500+ sammu läbimist ja keha on kuidagi kange 😄
Aga tänasest päevast siis.
Hommikusöök naha vahel suundusimegi üle tee asuvasse Berliini loomaaeda (33 h suurust ja liigirikkaim kogu maailmas). Ja ma ütlen teile, igat senti väärt ja rohkemgi veel. Neli tundi marssisime ja igat nurgatagust ei käindki läbi. Oli tõeline elamus, nii roheline ja metsane ja loomad olid kuidagi nii käegakatsutaval kaugusel. Ühele kalale Akvaariumimajas tegin igatahes pai 😊.
Elevant poseeris paari meetri kaugusel ja üks eriti karvane orangutang oli ülinunnu ja pandad näitasid laisklemise meistriklassi ja 1000+ looma/lindu veel.
Tulge vaadake ise üle ja te ei kahetse grammi ka. Tallinn ja Riia ei saa ligilähedalegi 😎 ja päike sai ka lõpuks välja võlutud.
Akvaarium jäi küll minu silmis Antalya omale alla aga oli siiski vägev. Lemmikud olid suured arapaimad ja pisikesed meduusid.

Berliin on kirju, oi kui kirju. Siin on kõiki ja kõike. Minidest ferraride ja lamborginideni, valgeks puuderdatud vanatädidest süsimustade aafrika mandri juurteni, gucci-mutsidest tänaval prügikasti kõrval igapäevaste magajateni.
Kõike leiab ja kuuleb. No tegelt kuuleb põhiliselt tuututamist ja polizaid aga jaa, tõeline suurlinn. Sellist kogemust mul varem polegi olnud, niipalju rahvast aga tundus kuidagi turvaline.

Kui peale pizzalõunat suuna poodlema võtsime oli selline mõnus +18 õhus ja jalad jaksasid käia küll.
Esimene peatus Haribo pood 🙈. Ei teagi kas kahetseda sisseastumist või ei. Valik nagu, lõputu! Kummikommid kummikommides kinni. Ostlejad muidugi ka 😄
Jumal tänatud, et meil lapsi kaasas polnud. Endast piisas täiesti 😅 - päev jätkus mitu kilo raskema kandamiga. Hetkel vist ei kahetse, vaatame mis saab kui pakkima on vaja hakata.
Käisime läbi mõned nö tavalised poekesed ka ja esimese suveniirika (karta on, et mitte viimase) - kohustuslikud magnetid said omastatud. Huulepulga ja puudritoosi (ühed kirikud) ning memoriaalkiriku vaatasime ka üle. Õhtuks võtsime kehakinnitus ühest rimi-maxima vahepealsest asjast ja seejärel geps-utasime hotelli tagasi. Ja nii me 35+id istume juba tuduriietes teki all ja vahime multikaid 😄
Homme on näha mis homne toob ja nii ongi. Kuid vist võtame suuna Potsdami. Mis või kes see on, selgub homme 🤷‍♀️, loomulikult peale Mac'i hommikusööki.
Head ööd nullilähedastele 😉

 Esimene tervitaja

 Kitsed 10 m kõrgusel

 Lebola

 

 Kiisu 😍

 Loomaaia väravad

Hehh, kala 😄 - kerge 2m

Nunnu 🥰

 Linnavaade

 Memoriaalkirik oma katkise torniga

 Haribo 😋😋😋

Pärast mitut aastat pausi 😃

 Noniinoniinonii

Hulga vett on merre voolandud sellest ajast kui viimati selle blogi avasin. Kuid taas on põhjust. Küll teises võtmes kuid siiski, ehk oleks lugejatel mõnus ;)
Mina olen Berliinis 😃
Juhtus nii, et kolleeg Katre pakkus kevadel sooduslennupiletite võimalust ja nii me siis ennast kahekesi sügisvaheajaks ära bronnisime. Keegi teine koolist vedu ei võtnud, ehk järgmine kord 🤞
Sest Tarmo ja Margus, õlled jäävad seekord siia, tulge tassige ise 😄.
Igatahes. Alustasime eile sõitu Kuldrest Riiga veidi kell üks läbi ja ilma igasuguste sekeldusteta (Tänakubkaksikvent Tõnise raudses haardes) ka AirBalticule jõudsime. Noh kui välja arvata, et pea tund aega ootasime c6 väravast sissepääsu kuid päästev vetsupaus suunas meid kenasti c2-te (vahepeal oli lihtsalt numbreid muudetud) - kui ikka kedagi lennule minemas pole, siin on ju kahtlane 😄.
Niisiis, reday for takeoff ja seal me läksime. Väike bonvoyage kapsel sees ja validool keele all nagu aitas. Lennujaamas manustatud kakao jäi sinna kuhu pidi. Kui õhkutõus ja maandumine välja jätta, siis oli täitsa talutav.
Berliin tervitas meid pimedas (mis sest, et nö tund aega varem - ajavahe). Reisijuht Katre sabas on nii hea vudida kui eesmineja teab täpselt kuhu ja mis ja kuidas.
Läksime Shönefeldi lennujaamas trammile (S-i peale) ning sõitsime kolmveerand tundi nö kesklinna. Pimedas ja seest valgustatud rongiga just kõige mõnusam ei olnud. Vahepeal lisandus paari meetri kaugusele ka üks äärmiselt "aromaatne härra" kellest kõik ninakrimpsutades eemale tõmbusid, isegi mäkifriikaid sööv tädi ei suutnud lõhna parandada.
Hotell oli pm kohe üle tee ja täitsa mõnna. Kolme meetri kõrgusel asuvat akent küll ei osanud me sulgeda kuid kliima väljalülitamine päästis meid külmumisest. Voodi oli mõnus, tekk ja padi ka ning hommikul ei tulnud keegi emme-emme-emme. Sai rahus 8.10 ärgata sest lihtsalt uni läks ära.
17eurost hotellihommikusööki me ei soovinud. Istume hetkel mäkis ja panime paika, et homme hommikul tuleme ka siia, alla viie euro saab megamaitsva spets hommikuburksi ja joogi. Kui mahuks, võtaks veel. Aknast paistab udpilvedesse kaduv Waldorf Astori ja meie tänane (ja minu põhiline) reisieesmärk - Berlin Zoopark.
Nüüd pole muud kui päike välja soovida ja kerget jalga.
🙂 ilusat päeva kõigile.

Julgustusjook 😅

Ja seal me lähme