Igatahes. Vahe maapiirkonnaga (jah, vaid 30 min linnapiirini sõitu) on meeletu. Ka selles koolis oli märkimisväärne keskkonna amortiseerumine aga kaugeltki mitte nii hull. Meid võeti väga kenasti vastu ja saime ka ühte tundi näha (mis tuleb välja, et tänu meie reisijuhti tutvustele võõrustajatega, ei olegi tavapärane, siin riigis naljalt koolitunde vaatlema ei pääsegi). Antud juhul oli nö 2 ühes. Triinu sai vaadelda erivajadusega lapse kaasamist tundi ja mina kuuenda klassi matemaatikat 😃 ühe triki kirjutasin oma kuuendikele üles ka 😁.
Pärast seda oli ühine aru ja küsimuste esitamise aeg. Sai targemaks ja hea ülevaate kuidas siin asjad käivad.
Loomulikult oli selle osa lõpuks kätte jõudnud lõuna aeg. Sõitsime siis võõrustajate sabas söögikohta ja mina sain maailma parimat kanarisottot 🤤. Portsjonid olid tunduvalt kõhupärasemad. Mis sest, et mul mõni amps ikka järgi jäi. Aitäh Triinu, et ka aitasid. Tema pasta polnd pooltki nii hea, sellepärast 😁.
Vats tangitud hakkasime võõrustajate sabas liikuma kohaliku ilusa kanjoni poole. Saba (või siis pigem keha 🤔) kadus juba pm esimese foori all. Aga saime ise hakkama, sõber Maps aitas hädast välja.
Me jõudaime tõesti imeilusasse kanjonisse. Selle alguses oli süstarada ja edasi saime mööda kaljuäärt kõndida. Kõndimise lõpuks tegime ka ühe paadisõidu ja karstikoopavaatluse. Kiskus jahedaks kuid minu kaasavõetud sall andis puuduoleva soojanatukese mõlemale kuldrekale (välja atvatud Triinu paljastele varvastele).
Koobas ise oli nunnu, kuid Sloveenia Postojna oma lööb ikka pika palgiga ära.
Tagasitee auto juurde tundus miskipärast hoopis lühem kui auto juurest lahkudes (ehk sellepärast, et alguses iga teine samm tuli pilte klõpsida 😅).
Kell oli viis ja panime plaani paika, et enne hotelli sõitu visiteerime kaubamaja (ühte neist igatahes). Mõeldud tehtud ja nii oligi. Väike šhoping kust nagu ei saandki midagi (või siis minu puhul, viis minutit enne tähtaega auto juures olla, et aikurja, miks me siia poodi kõigepealt ei tulnud). Proovime homme uuesti 😎. Meie Triinuga tegime ka kerge õhtusöögi BurgerKingis 😋.
Kojusõit oli pime aga ka võrdlemisi kiire.
Pakkisime hommikuks oma kohvridkodinad kokku ja nii ongi.
Homne plaan on teha väike kokkuvõte koolis ja võtta suund Skopjesse. Plaanime linnatiirukest kust leiab loodetavasti ka mõne suveniiripoe ning seejärel tuleb hotell üheks ööks, et siis varavalges Frankfurti suunduda. Mul on kodus ikka 3 väikest pärdilkut (+1 suur 😁😚) kes ootavad, et emme tooks "midagi". Oh kui ma vaid teaks mis see "midagi" on 🙄.
Head ööd.
No comments:
Post a Comment