Kirjutan teisipäeva hommikul sest õhtul mõte enam ei jooksunud ja aega toas lebotada on täna enne kursust veel piisavalt.
Eilne hommik oli hiline. Või noh, normaalne. Kui tavalise poole kuue ajal lihtsalt kell 8 uni ära läheb siis on ju hiline 😃.
Öö möödus mõnusalt. Kliima puhus vaikselt 22 kraadi ja voodi oli väga mõnus. Haisust sain varsti lahti. Point oli selles, et kui aken lahti oli siis kliima ei töötand ja hais hakkas vaikselt kaduma. Kuid samas tahtsin tuppa jahedust ja üritasin seda akent siis kinni saada, no ei saand süsteemile pihta, muudkui kolistasin ja kolkisin aga aken kinni ei läind, pidin uuesti abi kutsuma. Mõeldud tehtud, tödike sai akna kohe kinni, pidi esmalt hästi lahti lükkama enne kui kinni saad tõmmata 🙄. Loogika, või selle puudumine.
Kliima hakkas puhuma ja korralik kusehais jälle toas. Siit minu järeldus, keegi oli vendiaugus asjal käinud. Aga. Natuke puhus ja siis kadus hais ära. Ja siiamaani pole seda olnd. Akent lahti ei tee, no nii igaks juhuks 😉.
Aga, majutun ma esimesel korrusel (meie mõistes teisel) ja homnikusööki saab kuuendalt (ehk seitsmendalt 🤔?). No ja palun väga, hommikusöögi vaade otse Akropolisele.
Mis sa hing veel ihkad, kui vaid lähemal olla.
Päikest ei näinud, terve päev oli pilves, juba hommikusöögil tibas veidi.
Kuna mul oli pärastlõunane kursus siis sain rahus poole kaheni toas lebotada. Tegin vajalikku ettekannet ja muud töötaolist tegevust.
Kuna takso oli kirves siis otsustasin, et kõik mis võimalik läheb edaspidi kand ja varvas. Koolituskoht ise on hotellist 1,4 km kaugusel (18min) niiet no problem at all. Marsruudi valikuid on, katsetasin vahetänavaid. Poole kolmeks pidin kohal olema, igaks juhuks startisin 13.35 😄 et noh ootamatusteks valmis olla. Neid ei tulnudki. Väiksed kitsad, konarlikud tänavad olid/on. Kõnnitee laius ehk pool meetrit, needki tihedalt täis pargitud - autosid on meeeeeletult. Kasse on omajagu, puukeste juures on neile joogitopsikesed ja puha, koeri pole näinud. Aa, üks oli, rihma otsas 😁.
Tänavad, üles, alla, võhma peab natuke olema.
Kreeka mehed vist haisevad. Sest iga kord kui mõni mööda läheb siis siuke pahvakas odekolonni käib üle pea, et hoia või hinge kinni. No ja Bossist või Versacist on asi kaugel, kisub sinna Troinoi poole.
Toas enne minekut mõtlesin mis selga panna. Terve hommiku piilusin aknast välja, et mis kohalikel seljas, tahaks massi sulanduda. Pikad püksid, jakid jne. Mitte ühtegi kleiti ja mul on neid kohvris mingi 5-6 äkki. Mis seal ikka, tõmbasin ka püksid jalga ja kardigani peale ja õues kahetsesin. Napakad, õues on 23 kraadi sooja ja nemad käivad pikkade pükste ja tuulekatega. Aga tagasi ka ei läind, homme olen targem. Vihmavarju võtsin kaasa sest neid paistis tänaval omajagu. Minu välja astudes muidugi ei tulnd taevast midagi.
Maps ees olingi pool tundi liiga vara kohal. Aga ma polnud ainus. Õnneks.
Koolituskohta ise kujutasin veits teistsugusena ette. Siuke kitsas kortermajalaadne ja seal paar kitsast korrust kus meile väike koolitusruum. Midagi hullu polnd aga meil on parem 😁.
Grupis on meid 12. Viis rootslast ühest koolist, kaks soomlast ühest koolist, kas poolakat ühest koolist, kaks leedukat ühest koolist ja siis üks naljaks eestlane. Tänase päeva lõpuks panen plaani paika kellele ennast sappa haakida kui linna avastamiseks läheb 😈 mõtlesin algul somme aga need on mingilt Aklandi saalelt ja räägivad rootsi keelt niiet nillin vaikselt leedukaid 😁.
Koolituspäev ise kestis poole kolmest seitsmeni. Koolid tegid oma ettekandeid, anti ülevaade kursusest ja kõigest olulisest ja tehti sissejuhatus teemasse, Edukad strateegiad õpetamaks erivajadusega õppijaid igas klassiruumis (umbes nii).
Tuleb hästi palju kaasa mõelda ja rääkida ja arutleda. Loengust kui sellisest on asi kaugel. Kui aasta aega pole englishit spiikinud siis võtab veits aega, et suu ja keel mõttele järgi jõuaks.
Aga esimene päev sai linnukese kirja. Tagasiteel võtsin Lidlist õhtusöögiks head ja paremat, kuidagi mõnusalt tuttav oli 😌.
Hotelli läksin teist marsruuti pidi. Tibutas sooja vihmakest, õues oli pime ja autosid ikka liiga palju aga kõik läks viperusteta. Vihmavari jäi siiski kasutamata - ega ma suhkrust pole.
Sai siis kõht täis söödud ja teki alla poetud ja nii ta läks.
Hotell asub ise suure tänava ääres ja müra on kogu aeg, küll suurem küll väiksem. Aga üldse ei häiri. Ja mu poolkurtusega pole sellega mingit pistmist 😁.
Aga täna plaanin üheni umbes voodis lebotada ja siis võtan uue marsruudi koolituskohta ning proovin enne algust ümbruskonda avastada.
Hetkel päike paistab ja temp peaks kuskil nibinnabin 18-20 kraadi olema niiet täna liigun kleidiga. Äkki panen isegi kübara ka pähe 🤠.
Ilusat päeva.
