Haidihoodihohoo
Viimane postitus Türgist tulles jäigi tegemata. Palume andeks, no lihtsalt polnud aega. Pedagoogi mure, aprill-mai kestaks 61 päeva asemel justkui vaid kaks.
Aga tagasi me saime, minu kohver sai kenasti prügilasse (loe papa-mamma rõdule) saadetud ja reis tehtud. Asjad kõik peaaegu terved, kui Aili taldrikukene välja arvata. Õhtul pakkisin kõik asjad tuppa laiali ja kui mees hommikul koju tuli oli kreeps kirjas. No sai natuke palju, mis siis, kes teab kas ja enam üldse sinna jallla-jalla maale saab.
Kuid ilus oli see Antalya aga paraku sai otsa.
Läks kibekiire kuukene mööda ja täna astusin koos kahe Keviniga buss peale, et Leedu poole kimama hakata. Mismoodi ma neid kahte nüüd eristama siin hakkan ei tea. Proovin. Kevin P ja Kevin R olid reisiks valmis ja kohale me jõudsime. Poolteist tundi Riia bussijaamas passimist küll entusiasmi väga ei pooldanud kuid möödakäiate kommenteerimine ja kajakate miinisööstudest hoidumine hoidis vähemalt tegevuses.
Kui Valga-Riia ots oli puhas Lux(Express)us ise siis Riia-Siauliai suunal liikuva masina juurest oli puudu vaid meie oma Kalev. Ja asi oli kollasest kaugel. Hummuli omad said aru!
Aga ei noh, eestlane pole viriseja rahvas. Kui õpetaja kõrvalpingil seni põõnas kui migratsionikontroll bussi kinni pidas, et dokumente kontrollida, oli poistel Kevin P pekipirukate seltsis kuuldavasti tore.
10 minutit enne õiget aega olime sihtkohas ja läks lahti. Ilus, roheline, kõik õitseb (kaasa arvatud raps), kraadiklaas näitab 20 ja pluss kraade ning lollakas kes musta värvi riided leiutas - või lollakas kes neid sellise ilmaga kannab ????????!!!!!!!!! :) vast leian kohvrist teisi värve ka ;)
Koolis võeti kombe kohaselt vastu soola ja leiva ja tantsuga ning kerge tunnike mööda kobakat koolimaja sai mööda veedetud. Toitev lõuna kooli sööklas ja poisid jäid oma võôrustajatega kui ülejäänud ülikooli suundusid, et sealses laboris erinevaid lõhnaaroome avastada. Sai nuusutada, palju, ja kõik lõhnas mu arust ühtemoodi. Aga mida ma ka tean, ma pole keemik. :)
Seejärel linna peale. Kuldne poiss, nato hävitajad (siinkohal kuulu järgi Portugali omad :) ei tea kelle omad meil seal Hummuli peal tiirutavad:)), rauast rebane, üks väga tore kirik ja oma mitutuhat sammu hiljem kiire paus hotellis ja õpsid sööma. Kõht täis ja jutud räägitud ning sellega saabki tänane blogi otsa.
Poisid tunduvad rahul ja homme oleme terve päev Vilniuses. Oh kallis kannike, pea ainult vastu. :)
Head ööd ;)
Viimane postitus Türgist tulles jäigi tegemata. Palume andeks, no lihtsalt polnud aega. Pedagoogi mure, aprill-mai kestaks 61 päeva asemel justkui vaid kaks.
Aga tagasi me saime, minu kohver sai kenasti prügilasse (loe papa-mamma rõdule) saadetud ja reis tehtud. Asjad kõik peaaegu terved, kui Aili taldrikukene välja arvata. Õhtul pakkisin kõik asjad tuppa laiali ja kui mees hommikul koju tuli oli kreeps kirjas. No sai natuke palju, mis siis, kes teab kas ja enam üldse sinna jallla-jalla maale saab.
Kuid ilus oli see Antalya aga paraku sai otsa.
Läks kibekiire kuukene mööda ja täna astusin koos kahe Keviniga buss peale, et Leedu poole kimama hakata. Mismoodi ma neid kahte nüüd eristama siin hakkan ei tea. Proovin. Kevin P ja Kevin R olid reisiks valmis ja kohale me jõudsime. Poolteist tundi Riia bussijaamas passimist küll entusiasmi väga ei pooldanud kuid möödakäiate kommenteerimine ja kajakate miinisööstudest hoidumine hoidis vähemalt tegevuses.
Kui Valga-Riia ots oli puhas Lux(Express)us ise siis Riia-Siauliai suunal liikuva masina juurest oli puudu vaid meie oma Kalev. Ja asi oli kollasest kaugel. Hummuli omad said aru!
Aga ei noh, eestlane pole viriseja rahvas. Kui õpetaja kõrvalpingil seni põõnas kui migratsionikontroll bussi kinni pidas, et dokumente kontrollida, oli poistel Kevin P pekipirukate seltsis kuuldavasti tore.
10 minutit enne õiget aega olime sihtkohas ja läks lahti. Ilus, roheline, kõik õitseb (kaasa arvatud raps), kraadiklaas näitab 20 ja pluss kraade ning lollakas kes musta värvi riided leiutas - või lollakas kes neid sellise ilmaga kannab ????????!!!!!!!!! :) vast leian kohvrist teisi värve ka ;)
Koolis võeti kombe kohaselt vastu soola ja leiva ja tantsuga ning kerge tunnike mööda kobakat koolimaja sai mööda veedetud. Toitev lõuna kooli sööklas ja poisid jäid oma võôrustajatega kui ülejäänud ülikooli suundusid, et sealses laboris erinevaid lõhnaaroome avastada. Sai nuusutada, palju, ja kõik lõhnas mu arust ühtemoodi. Aga mida ma ka tean, ma pole keemik. :)
Seejärel linna peale. Kuldne poiss, nato hävitajad (siinkohal kuulu järgi Portugali omad :) ei tea kelle omad meil seal Hummuli peal tiirutavad:)), rauast rebane, üks väga tore kirik ja oma mitutuhat sammu hiljem kiire paus hotellis ja õpsid sööma. Kõht täis ja jutud räägitud ning sellega saabki tänane blogi otsa.
Poisid tunduvad rahul ja homme oleme terve päev Vilniuses. Oh kallis kannike, pea ainult vastu. :)
Head ööd ;)
Comments
Post a Comment