Jutustusi elust enesest

Õhtust. Eile näitas telefon 18000 sammu ja täna 9000 sammu. Kahtlustame, et metroo raputab kõvasti juurde 😄 sest no vist ikka ei kõndinud nii palju. Aga võta sa kinni, never know. Igatahes, öö hotellis oli mõnus, keegi küll hommikul kolistas kuskil aga voodi on pehme ja padi ja tekk sobivad hästi ja uni oli hea.  Kuna täna oli plaan lihtsalt poodides käia, siis nii ka tegime. Miskit endale ja miskit kodustele ja enamus kaupa jäi ikka poodi 😄 kohver pole kummist ja meil vaid käsipagas niiet ei tule kaamlitena koju.  Ühe vahva lounge' leidsime teletorni all ja ülimõnusa pizzabaari õhtusöögiks ja üleüldse läks päev kuidagi kiirelt. Ühte mittetöötavat metroorongi kohtasime ja endiselt hunnikutes politseid ja meie lemmikmäkiga käisime hüvasti jätmas. Ja hetkel pole meil halli aimugi mida homme teha. Eks vaatame ilma pealt. Täna saime juba natuke märjaks. Õhtul nüüd sadas päris hästi aga kunagi umbes aastal 2014 Sloveeniast ostetud vihmavarju (mida kordagi kasutada pole õnnestunud) ikk

Esmaspäeva hommik algas võrdlemisi lärmakalt. Hotellitoa ukse taga käis varakult siblimine ja kolistamine, prügiautod käisid oma varusid täiendamas ja nö tänavahääled olid valjemad kui muidu. Aga selle võib vist julgelt nädalavahetuse lõpu süüks ajada. Igatahes magasime ikka hästi ja ärkasime lõpuks normaalsel ajal.  Kohvrid pakkisime juba õhtul kokku. Meie lemmikhommikusöök mäkis manustatud, liikusime igaks juhuks uude hotelli, et äkki hoiavad meie kohvreid pakihoius seni kuni check-in tuleb ja meie linna peal kolame. Tore üllatus oli aga see, et tuba oli valmis ja polnud mingit hoidu vaja, lubati asjad ära viia.  Tänase päeva põhieesmärk oli Riigipäeva hoone. Sinna sai juba varasemalt kolm külastusaega broneeritud, et lähed siis kui jõuad. Meie esimene aeg oli 9.30 - ilmselgelt ei jõudnud 😄 järgmine oli kell 18. See sai ka tehtud aga sellest siis hiljem. Igatahes, täna seiklesime metrooga ja bussidega. U-d on igatahes etemad kui H-d 😄. Esimene siis metroo ja teine buss.  Hotellist

Tänane ärkamine oli tunnike hilisem kui eile - kõndisime eile une magusaks vist 😁 või mõjusid õhtused Tondipüüdjad (ikka film, ei muud) 😄, ei tea. Igatahes, sättisime minekule, sest suu vesistas juba Mäci hommikueine järele. Aga tutkit Vasja! Mäkk oli kinni. Me ei viitsind oodata kui nad tunni pärast avavad ja piirdusime Starbucksi võikuga. See jättis minu suus soovida, veits liiga sibulapäälseline oli. Aga noh, kui ikka nälg on, siis tuleb leppida sellega mida pakutakse. Kõhu sai ikka täis ja seejärel suundusime U-sse. Ehk siis maa alla metroosse. Esimene sihtmärk oli Pergamoni muuseuum. See pidi täna viimast päeva lahti olema ja siis 14eks aastaks kinni minema. Seepärast tundus hea mõte see üle vaadata - kõik Egiptuse müürid ja Nofretete büstid ja mis seal kõik pidi olema. Ilmselt oli ülejäänud Berliinil sama mõte, sest muuseum oli välja müüdud. Mis seal ikka, proovime 14 aasta pärast uuesti 😄. Enne sinna muuseumi juurde minekut muidugi avastasime imeilusat arhitektuuri, mitm

Esimene täispikk päev õhtus, telefon näitab 17500+ sammu läbimist ja keha on kuidagi kange 😄 Aga tänasest päevast siis. Hommikusöök naha vahel suundusimegi üle tee asuvasse Berliini loomaaeda (33 h suurust ja liigirikkaim kogu maailmas). Ja ma ütlen teile, igat senti väärt ja rohkemgi veel. Neli tundi marssisime ja igat nurgatagust ei käindki läbi. Oli tõeline elamus, nii roheline ja metsane ja loomad olid kuidagi nii käegakatsutaval kaugusel. Ühele kalale Akvaariumimajas tegin igatahes pai 😊. Elevant poseeris paari meetri kaugusel ja üks eriti karvane orangutang oli ülinunnu ja pandad näitasid laisklemise meistriklassi ja 1000+ looma/lindu veel. Tulge vaadake ise üle ja te ei kahetse grammi ka. Tallinn ja Riia ei saa ligilähedalegi 😎 ja päike sai ka lõpuks välja võlutud. Akvaarium jäi küll minu silmis Antalya omale alla aga oli siiski vägev. Lemmikud olid suured arapaimad ja pisikesed meduusid. Berliin on kirju, oi kui kirju. Siin on kõiki ja kõike. Minidest ferraride ja lamb

  Noniinoniinonii Hulga vett on merre voolandud sellest ajast kui viimati selle blogi avasin. Kuid taas on põhjust. Küll teises võtmes kuid siiski, ehk oleks lugejatel mõnus ;) Mina olen Berliinis 😃 Juhtus nii, et kolleeg Katre pakkus kevadel sooduslennupiletite võimalust ja nii me siis ennast kahekesi sügisvaheajaks ära bronnisime. Keegi teine koolist vedu ei võtnud, ehk järgmine kord 🤞 Sest Tarmo ja Margus, õlled jäävad seekord siia, tulge tassige ise 😄. Igatahes. Alustasime eile sõitu Kuldrest Riiga veidi kell üks läbi ja ilma igasuguste sekeldusteta (Tänakubkaksikvent Tõnise raudses haardes) ka AirBalticule jõudsime. Noh kui välja arvata, et pea tund aega ootasime c6 väravast sissepääsu kuid päästev vetsupaus suunas meid kenasti c2-te (vahepeal oli lihtsalt numbreid muudetud) - kui ikka kedagi lennule minemas pole, siin on ju kahtlane 😄. Niisiis, reday for takeoff ja seal me läksime. Väike bonvoyage kapsel sees ja validool keele all nagu aitas. Lennujaamas manustatud kaka

Käimas on projekti "Teaduslabor köögis" viimase kohtumise viimane päev. Natuke kurb ja natuke röömus, ei oskagi erilist seisukohta võtta, emotsioone on mitmeid. Kuid päev on olnud üürike. Hommikul Ristimäele ja lõunaks Akropolisse (miskit Lõunaka sarnast). Lõunat kõht täis ja viimased endised litit kulutatud ning nüüd pole muud kui lihtsalt aega surnuks lüüa. Ja nii ma siin istun ja ootan kuna meid peale võetakse ja bussijaama viiakse. Soovige, et kojusõit sama ladusalt kulgeks nagu siia jõudmine ja siis on kõik hästi. Ma ei ütle veel hüvasti Erasmus+ mite enne kui see päriselt läbi saab :D viimased ponnistused vee. Üks reklaamike ja lihtsalt 7smes erinevas keeles keemia õpik. :D mis see siis ãra ei ole, oleme siiani tulnud, küll ka lõpuni veame. Kohtumiseni ;)