Jutustusi elust enesest

Maribor ja Drava jõgi Selliseid prügikaste oli palju, väga lahe idee minu meelest! Maribori mägi :) Täitsa nagu Tallinn eksju :) Kõik õitses :D Üles läksime liftiga, alla tulime mööda neid treppe - Graz, Austria Graz, mäe otsast Triinu Grazi mäe otsas ;) (Pssst, sinna murule ei tohtinud tegelikult minna ;)) Oleks valged olnud, oleksin ma kõik kaasa võtnud Postojna koopa sissepääs - tõsi ta on, kaaned ei näita sisu :) Ja sisu oli selline ..ja selline.. ..ja selline.. ..ja ikka veel selline.. ... vot!

Tere hommikust (või siis noh, kell näitab juba 12 läbi) sõbrad. Käes on esmaspäev ja jumal tänatud, et mina tööl pole. Lihtsalt ei jaksaks ja lapsed jääksid lolliks :) Suured tänud kolleegidele, kes te mulle vastu tulite ja minu tunnid endale võtsite. Südamlikud kummardused teile, olete parimad. Aga asja juurde. Jutt jookseb ja oi kuidas kibeleb välja. Eilne viimane päev Sloveenias osutus uskumatuks. Start kell seitse ja buss koos õpetajate ja õpilastega hakkas meid sõidutama peaaegu riigi teise otsa Postojnasse. Kes on ehk kuulnud (leidub ehk mõni haritum ;)) siis Postojna on kuulus oma karstikoobaste poolest. Olla need isegi ühed Euroopa suurimad (vist). Mina muidugi püüdsin terve tee magaga (kohati õnnestus ka) - enesetunne kiskus alla nulli, kuid, kui kaks Coldrexi tabletti sisse sai siis võis täitsa elama hakata. Kuid see selleks. Pagan, see Sloveenia on ikka ilus, no tõsiselt, mäed ja orud ja veel suuremad mäed ja veel suuremad orud. I-me-i-lus. Postojnasse jõudsome enn

Videote üleslaadimine ebaõnnestus kuid jäätised saime pildile Kindluse otsas mitte Hollandis

Õhtust! Millest siis alustada. Hmm. No näiteks pool meie tiimist on nohus ja köhas ja valusas kurgus ja ilmselt väikeses palavikus ja Ene tunneb ennast hästi :) Küll kodus jõuab haige olla eksju. Hommikul siis saime kauem magada, wuhuu, kiire hommikusöök ja kooli poole padavai. Kenad horvaadid pakkusid oma vihmavarje, nii saime kuivalt koolimajja. Väike lõpukõne ja kokkuvõte ja siis läks asi põnevaks. Kuskilt Ljubljana laborist oli kohale tulnud üks vanamehenäss kes meie rõõmuks kukkus vedela lämmastikuga möllama. Ma proovin siia lisada mõned videod, siis saate aimu. Igatahes vägev oli, tehti pauku ja puha. Võtsin isegi ühe taime, pistsin vedela lämmastiku sisse ja lõin lauale kildudeks, küll see keemiku elu võib põnev olla. :D Lisaks udule ja tulevärgile ja veel vedelale hapnikule ja heeliumile saime jäätist ka :) ja mitte tavalist jäätist vaid vedela lämmastiku jäätist - mmmmmm, maitsev. Peaks endale kuskilt ühe 40kilose karra seda nänni sebima. ;) Lõunaks mõnus pitsa, mille

Suvi sai otsa :( Võttis kätte ja läks pilve taha, hakkas vihmaga jamama ja tegi kraadiklaasi jahedaks. Talvemantlit küll vaja ei lähe aga nõme on küll. Aga ikkagi ilus on :) Punased põsed on asendunud punaste villidega jalgadel. Hädast aitab välja Compeed villiplaaster. ;) tervitused villipandelt. Hommik tõi 20 soojakraadi ja mõnusa jalutuskäigu kooli. Päev algas kohalike õpilaste uurimustööde tutvustusega keemiateemadel. Issand kui loll ma ikka olen. Kuulan muudkui "hypericin, non-polar character, non-irradicated ethanolic extraxts, ethyl ethanoate, hexone...." ja no mitte muhvigi aru ei saa. Tekib kahtlus mida seal koolis mulle õpetati ja kas minu lapsed ka nii tuhajuhanid tulevad :) Väikesed snäkiampsusid küll aitasid aju turgutada aga kauaks neist kasu polnud. Einoh, tegelikukt ju super kui lapsed oskavad selliseid uurimusi läbi viia ja nii kõrgel tasemel inglise keelt rääkida (nagu lindilt ja PEAST). Tase on pilvedes. Ainult heameel selle üle. Kuid siis läks p

Rooomeo ja Juuulia Neljapäevaõhtune kurgurohi 400 aastane viinapuu- suht kidur oli teine

Teine päev. Ohh, lisaks vasakule väiksele varbale olen nõus loovutama mõlemad jalad. Uni oli magusam kui kunagi varem. Kuid veidi väheks teda jäi. Hommikul poole üheksaks kooli ette ja siis linnaga tutvuma -JALGSI. Noh ja tegemist on nagu ma ütlesin riigi suuruselt teise linnaga. 😦 Pandi siis õpetajad kõik ühte gruppi ja paberid näppu ja minge, otsige üles teatud kohad. Ja mis meil üle jäi läksime :) Ja kaks pool tundi lasime kand-ja-varvas. Ja teate, ei kahetse. Nägime Drava jõge, 400 aastast viinapuud, punaseid katuseid ja rõdu millelt Adolf Hitler ise oli lubanud, et see kõik saab tema omaks (ma pakun, et ta rääkis Sloveeniast või siis Mariborist, mitter rõdust).  Lisaks palju ilusaid poekesi ja tänavaid ja majasid ja see vaade jõelt oli ikka üle prahi. :) Vahepeal seal kuskil oli ka abilinnapeaproua vastuvõtt ilusa laega ruumis linnavalitsuses ja klaasi apelsinimahlaga. :P Siis tegime väikese šhopingu (oli ka saaki), ja tagasi kooli kus lapsed hakkasid ise endale seepi tegem

Pildilt pole poolti nii ilus kui tegelikult, einestamiskohas. Eelroog, seda võtaks teinekordki ;) Supp, seda võtaks ka aga mitte nii palju :)  Pearoog, kôigepealt toodi meile lauda ainult salat ja no me mõtlesime, et ongi kõik :D ei olnud Selle sorbeti eest oleks nii mõndagi nõus loovutama, vasaku väikse varba näiteks (valutab sunnik) :)

Nonii, tere head lugejad kes te juba natuke kärsituks olete muutunud :) Palun kergemat karistust! Inimorganismi võimete piirid ei suuda imesid korda saata. Ah aga aitab tühjast jutust. Alustame taas algusest. Eilse päeva varahommik. Kohver pakitud, telefonitirin, et 20 minuti pärast on auto kohal. Noh, selle peale tuli kiiresti riidesse panna ja minema hakata, eksju. Astun mina siis majauksest välja, ja hea, et pe....li ei käi. Ja vahin suu lahti, kuidas sajab LUND. Lund, kui eile näitas kraadiklaas +17. Kõik kes antud piirkonnas elasid ilmselt usuvad mind ja imestasid kaasa. Ei noh, nalja nabane, pole ikka õnnistatud see meie Riiga reisimine, eelmine kord kiilakas ja lumetuisk, nüüd hanged aprilli kuus, mis siis järgmine kord tuleb -lähme jala või??? 😁 Ühesõnaga, mehed musitatud ja sõit võis alata. Võrreldes eelmise korra sõidutempoga (tingitud asfaldile rajatud uisuväljast) olime Hummulis 20 minutit enne planeeritud väljasõitu. Väike auring Hummuli vahel (Ene tuulekas otsustas